Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Loodejõud mõjuvad ka maakoorele, aga selle moonutused on võrreldes veemasside muutustega vähemärgatavad.

Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll ligikaudu 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Loodeid põhjustava jõu suurus oleneb sellest kui palju gravitatsiooniline mõju suurus erineb taevakeha erinevatel külgedel. Maa Kuupoolsel küljel on see suurem kui Kuust eemal oleval küljel. Päikese kaugus maast on sedavõrd suur, et tema gravitatsiooni mõju erinevus Maa eri külgedel on palju väiksem. Siit tuleb Kuu ülekaal tõusude ja mõõnade põhjustajana. Loodeid põhjustav jõud on seda suurem, mida suurem on gravitatsioonijõu muutumine Maa eri külgedel. Gravitatsioonijõust ( $F=G{\frac {m_{1}m_{2}}{r^{2}}}$ ) tuleb võtta tuletis. Saame valemi:

$F_{t}=-{\frac {2GMmr}{R^{3}}}$

kus

F_t – loodeid põhjustav jõud (väike t on tide (inglise keeles))
− – miinusmärk näitab, et loodejõud on vaadeldava taevakeha (Maa) gravitatsioonijõu suhtes vastassuunaline
G – gravitatsioonikonstant
M – taevakeha mass, kus loodejõudu vaadeldakse
m – loodejõudu põhjustava taevakeha mass
R – kaugus põhjustava taevakeha keskme ja koha vahel, kus loodejõud ilmneb
r – tõusu ja mõõna põhjustava taevakeha raadius

Teised taevakehad peale Kuu ja Päikese osalevad samuti planeedi Maa loodenähtuse tekitamises, aga nende poolt põhjustatav efekt on kaduvväike.

Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune: kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel, siis nende mõjud liituvad pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ning tõusu ja mõõna amplituudid vähenevad.

Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel.

Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad.

Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. Päikesesüsteemi aktiivseima vulkanismiga taevakeha on Jupiteri kuu Io, mille sisesoojus on genereeritud Jupiteri tekitatud loodete poolt.

Kui taevakeha liigub teisele suurema massiga taevakehale piisavalt lähedale, siis jõuab ta teatavale piirile, kus loodejõud osutub suuremaks kui taevakeha ennast kooshoidev gravitatsioonijõud. Selle piirini jõudes taevakeha puruneb. Piiri nimetatakse Roche piiriks või Roche raadiuseks.

Vaata ka

Kirjandus

Heikki Oja. Põhjanael. Retk tähtede maailma. Soome keelest tõlkinud Peep Kalv. kirjastus 2001. ISBN 9985680847 (lk 64-65)
Universum. Koostanud-toimetanud Rein Veskimäe. Ajakiri Horisont 1997. ISBN 9985-9151-0-0 (lk 280-282)

Välislingid

https://www.youtube.com/watch?v=NR_n_BD-DtQ (video loodejõu arvutamisest inglise keeles)