Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
| Männilised | |
|---|---|
 Harilik mänd (Pinus sylvestris) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae Lindley 1836 |
| Perekonnad | |
|
vaata artiklist | |
Männiliste sugukonda kuulub 220–250 liiki 11 perekonnast.[1] Sinna kuuluvad paljud levinud okaspuud, nagu mänd, kuusk, lehis, nulg, tsuuga ja seeder. Peamiselt kasvavad männilised põhjapoolkeral ning eriti parasvöötmes, kuid neid leidub troopikast lähisarktilise kliimavöötmeni. Taigas, ranniku- ja mägimetsades on nad sageli domineerivad taimeliigid.[2][3]
Kirjeldus
muudaMännilised on harilikult puud ja kasvavad 2–100 meetrit kõrgeks. Karmis kliimas võivad nad harva kasvada ka põõsastena.[1]
Männilistel on lehed muundunud okasteks. Okkad on rohelised, pikad ja peenikesed, nõeljad või mõõkjad. Okkad on tavaliselt teravad, mõnel liigil ka pehmed. Paljudel liikidel kasvavad okkad kahe-kolmekaupa. Enamik männilistest (kõik peale lehiste ja ebalehise) on igihaljad.[4] Kuna okaste pindala on lehtpuude lehtede pindalaga võrreldes väiksem, ei auru nende kaudu nii palju vett ja neid pole vaja ebasoodsaks aastaajaks langetada.
Paljunemine
muudaMännilised on ühekojalised. Paljunemisorganitena esinevad neil käbid. Emaskäbi on 2–60 cm pikk ja tavaliselt puitunud. See koosneb käbiteljest ja arvukatest spiraalselt paiknevatest soomustest. Igal soomusel paikneb kaks lendtiibadega varustatud seemet. Isaskäbid on väikesed (0,5–6 cm pikad) ja varisevad varsti pärast tolmlemist. Männilised on tuultolmlejad.[5]
Väiksed seemned (alla 90 mg) levivad harilikult tuule abil, kuid mõnel liigil on suured (üle 100 mg) taandarenenud lendtiibadega seemned, mis on kohastunud levimiseks loomade ja lindude abil. Piirkondades, kus elab palju oravaid, ei ole männilised üldiselt kohastunud lindude abil levimiseks.[6]
Perekonnad
muuda- mänd (Pinus) – umbes 115 liiki
- kuusk (Picea) – umbes 35 liiki
- lehis (Larix) – umbes 14 liiki
- ebatsuuga (Pseudotsuga) – 5 liiki
- nulg (Abies) – umbes 50 liiki
- seeder (Cedrus) – 2–4 liiki
- ebalehis (Pseudolarix) – üks liik
- tsuuga (Tsuga) – 9 liiki
- keteleeria (Keteleeria) – 3 liiki
- kataia (Cathaya) – üks liik
- lõunatsuuga (Nothotsuga) – üks liik
Perekondi ja liike eristatakse peamiselt okaste ja käbide põhjal.
Männilisi kasvatatakse sageli kultuurmaastikul, näiteks heki saamiseks, samuti ilutaimedena. Nende okkad on märksa väiksemad kui lehtpuude lehed, mistõttu männilised sobivad bonsai jaoks lehtpuudest paremini.
Kuna männilised moodustavad põhjapoolkeral suure osa okasmetsadest, on paljud liigid tähtsad puidutööstuses.[2] Mõnesid liike, peamiselt kuuski, mände ja nulge kasvatatakse istandustes jõulupuude saamiseks.[7]
Rekordiomanikud
muuda- Kõrgeim männiline – harilik ebatsuuga võib kasvada kuni 120 m kõrguseks.[8]
- Vanim puu – vanim teadaolev puu on Rootsis kasvav harilik kuusk, mille juurestik on 9550 aasta vanune.[9]
- Pikimad okkad – pikaokkalisel männil võivad okkad kasvada kuni 45 cm pikkuseks.[10]
- Pikimad käbid – suhkrumännil võivad kasvada kuni 50 cm pikkused käbid, rekord on 58,2 cm.[11]
- Raskeimad käbid – Coulteri männi käbid võivad vahetult enne valmimist kaaluda kuni 2,3 kg.[12]
- Kõige rohkem idulehti – Pinus maximartinezii tõusmetel võib olla kuni 24 idulehte.[13]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Aljos Farjon (1998). World Checklist and Bibliography of Conifers. Royal Botanic Gardens, Kew.
- ↑ 2,0 2,1 Michael Edward Kauffmann (2013). Conifers of the Pacific Slope: California, Oregon, and Washington. Lk 60.
- ↑ Aljos Farjon, Denis Filer (2013). An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status. Brill. Lk 19.
- ↑ L. Watson, M. J. Dallwitz (9. aprill 2015). "The families of gymnosperms". delta-intkey.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2017. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ Ülle Reier, Arne Sellin (detsember 2008). "Mõista, mõista, kes see on: tolmuterad on, aga õisi ei ole, seemned on, aga vilju ei ole?". Eesti Loodus. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ Benkman, Craig W. "Wind dispersal capacity of pine seeds and the evolution of different seed dispersal modes in pines" (PDF). Oikos. 73: 221–224.
- ↑ "Christmas Trees & More". University of Illinois. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ Al Carder (1995). Forest Giants of the World Past and Present. Lk 3–4.
- ↑ James Owen (14. aprill 2008). "Oldest Living Tree Found in Sweden". National Geographic News. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ "Pinus palustris". The Gymnosperm Database. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ "Longest pine cone". Guinness World Records. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ "About Coulter Pine". TreesForMe. Vaadatud 23. jaanuaril 2018.
- ↑ Farjon, A; Styles, BT (1997). "Pinus (Pinaceae)". Flora Neotropica Monograph. 75: 221–224.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Männilised |