Märtha (Norra)
Artiklis puuduvad viited. |
Norra kroonprintsess Märtha (28. märts 1901 Stockholm kui Rootsi printsess Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra – 5. aprill 1954 Oslo) oli kaasaegse Norra esimene kroonprintsess, kes ei olnud samaaegselt ka Taani või Rootsi kroonprintsess.
Märtha Sofia Lovisa Dagmar Thyra sündis 1901. aastal Stockholmis Rootsi printsi Karli ja Taani printsessi Ingeborgi tütrena ja Rootsi printsessina. Pärast alguses salajast ja seejärel avalikku kihlust abiellus ta 21. märtsil 1929 oma onupoja, Norra kroonprintsi Olaviga ning temast sai Norra kroonprintsess. Nende laulatus oli esimene kuninglik laulatus Norras 340 aasta jooksul. Paaril oli kolm last:
- printsess Ragnhild (1930),
- printsess Astrid (1932) ja
- prints Harald (1937).
Märtha oli rahva hulgas väga populaarne. Ta oli suurepärane õmbleja ning õmbles riided oma lastele ja endale ise.
1939. aastal, just enne Teise maailmasõja puhkemist külastas ta Olaviga Ameerika Ühendriike. Ta sai heaks sõbraks Franklin ja Eleanor Rooseveltiga.
Kui Saksa väed Norra 1940. aastal okupeerisid, põgenes Märtha koos lastega oma kodumaale Rootsi, kus teda hästi vastu ei võetud. Mõned arvasid, et printsessi käitumine ohustas Rootsi neutraliteeti. Pakuti välja, et ta peaks koos kolmeaastase poja Haraldiga Norrasse tagasi pöörduma, kus Harald sakslaste poolt kuningaks oleks kuulutatud. See ei olnud Märtha jaoks vastuvõetav ning USA presidendi Roosevelti kutsel sõitis ta Ühendriikidesse, kus ta alguses elas koos lastega Valges Majas. Seal veedetud aastate jooksul tugevnes tema sõprus Rooseveltidega veelgi.
Teise maailmasõja ajal töötas ta selle heaks, et USA valitsus ja rahvas Norrat toetaksid. Norras võeti ta vastu kangelasena ning teda kutsuti rahva emaks. Kuigi temast ei saanud kunagi kuningannat, hoiavad vanemad norralased teda siiani au sees, sellal kui nooremad teavad temast vähe. Võib öelda, et Märtha suri liiga vanalt, et saada legendiks, ning liiga noorelt, et täita oma elutöö.
Märtha suri 1954. aastal vereülekandest põhjustatud hepatiiti. Tema abikaasast kroonprints Olavist sai 1957. aastal Norra kuningas Olav V.
Antarktikas on tema auks nimetatud 970 000 km² suurune ala – Printsess Martha rannik.
2005. aastal püstitati Norra saatkonna ette Washingtonis tema kuju.