Manhattan

Manhattan
	Pindala: 87 km²
	Elanikke: 1 694 251 (1.04.2020)
	Koordinaadid: 40° 44′ N, 74° 0′ W
	Asend New Yorgi linnas

See artikkel räägib saarest; teiste asjade kohta vaata lehekülge Manhattan (täpsustus).

Manhattan [mänh´ätən] on piklik kõrghoonestusega jõesaar Ameerika Ühendriikide idarannikul Hudsoni jõe suudmes jõe vasakkaldal. Samanimelise linnaosana (haldusüksusena New Yorgi maakond, inglise keeles New York County) on see New Yorgi linna süda. 2007. aasta andmete järgi elas Manhattanil 1 620 867 inimest.,^[2] 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 1 585 873 inimest. New Yorgi maakond on pindalalt USA maakondadest eelviimane (temast väiksem on Kalawao maakond Hawaiil) ja see on USA kõige tihedama asustusega maakond (28 154 in/km²).

Manhattan on alati olnud Ameerika Ühendriikide majandus- ja kultuurikeskuseks, millel on ka kaks võimsa siluetiga linnaosa: Lower Manhattani järel samuti Midtown Manhattan. Saarel asuvad muuhulgas ÜRO peakorter (selle krunt ei ole linna ega ühegi riigi territoorium) ja Wall Streeti ümbritsev ülemaailmse tähtsusega finantskvartal (sh aktsiabörsid AMEX ja New Yorgi börs). Saare keskel asub 3,4 km² suurune Central Park. Tuntumad art déco stiilis pilvelõhkujad 1930. aastatest on Chrysler Building ja Empire State Building.

Ajalugu

Satelliidipilt Manhattani saarest

1626. aastal ostis Madalmaade Ida-India Kompanii teenistuses olnud Pierre Minuit saare (Lenni Lenape põlisameerika keeles Mannahatta, mis tähendas paljude küngastega maad) kohalikelt põlisameeriklastelt kauba eest 60 kuldna väärtuses. Tänapäevase Lower Manhattani lõunatipul kujunes välja Uus-Amsterdam – kindlustatud faktooria, linna esmane asuala. Multikultuurne ja maailma emigrantidega rahvastatud Manhattan on seejärel mänginud suursugust rolli Euroopa imperiaalsete asumaade (Uus-Madalmaad ja Uus-Inglismaa) kui ka tulevaste Ameerika Ühendriikide ajaloos, kuigi siiski ei kujunenud New Yorgist riigi pealinna (välja arvatud aastatel 1785–1790).