Masateegid

Masateegid on indiaanirahvas, kelle asuala on Mehhikos Oaxaca osariigis Sierra Mazateca piirkonnas. Kogukonniti elavad nad ka lähedastes Puebla ja Veracruzi osariigis.

Tantsivad masateegi neiud Huautla de Jimenezis

Nad kutsuvad end masateegi keel has shuta enima, mis tähendab kultuuri või traditsioonidega inimesi. Nimetus 'masateek' tuleb nahua keele sõnast mazatec, mis on tuletatud kohanimest Mazatla, mis tähendab ligikaudu 'hirvede maa'.

Keel

Masateegi keel kuulub popoloka keelkonda, mis omakorda kuulub oto-mange hõimkonda. Masateegid kasutavad lisaks tavakeelele ka vilekeelt.

Religioon ja rituaalid

Masateekide religioosses maailmapildis on segunenud kristlik religioon ja nende enda põliskultuurilised uskumused. Näiteks kasutavad masateegi šamaanid oma rituaalides ja spiritualistlikel eesmärkidel psühhoaktiivseid taimi ja seeni, seostades neid kristlike pühakutega. Rituaalides võib olla ka teisi kristlikke elemente. Psühhoaktiivsete taimede-seente hulka kuuluvad psilotsübiinseened, psühhoaktiivsete lehtertapuliste seemned (näiteks liikide Ipomoea tricolor ja Turbina corymbosa) ja luulusalvei (Salvia divinorum). Luulusalveid nimetavad masateegi šamaanid kristliku pühaku neitsi Maarja järgi näiteks ska María Pastora. Masateegi indiaanlastest ja nende spirituaalsetest praktikatest on hispaanlaste saabumise eelse aja kohta vähe teada. Mitmed uurijad on märkinud, et masateekitelt on nende šamanistliku kultuuri kohta raske informatsiooni saada, kuna nad kipuvad olema sel teemal salatsevad. Üks tuntumaid masateegi šamaane oli María Sabina.