Maximilian I Joseph

See artikkel räägib Baieri kuningast; kuurvürsti kohta vaata artiklit Maximilian I (Baieri kuurvürst)

---

Maximilian I Joseph (Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk; 27. mai 1756 – 13. oktoober 1825) oli Baieri esimene kuningas 1806–1825. Enne seda oli ta 1799–1806 Maximilian IV Josephi nime all viimane Baieri kuurvürst, 1795–1803 Zweibrückeni hertsog ning viimane Reini pfaltskrahv 1799–1803 (Pfalz ja Zweibrücken liideti seejärel Baieriga).

Maximilian I Joseph
Sünniaeg	27. mai 1756
Surmaaeg	13. oktoober 1825 (69-aastaselt)
Amet	riigimees

Ta oli Napoleon I ustav liitlane Saksamaal ning sai selle eest tasuks hulga alasid Lõuna-Saksamaal, sealhulgas ajutiselt Tirooli ja Salzburgi, tänu millele muutus Baier Lõuna-Saksamaa olulisimaks riigiks. 1813 liitus ta aga Napoleoni vastastega, ent säilitas kuninga tiitli ja enamiku 1803–1809 liidetud valdustest. 1818 andis ta Baierile suhteliselt liberaalse konstitutsiooni ja parlamendile üpris laiad võimupiirid.

1801 juhtus, et Münchenis varises kokku klaasikoda. Maximilian Joseph juhtis isiklikult päästetöid ja päästis 14-aastase orvust õpipoisi Joseph von Fraunhoferi elu. Maximilian Joseph andis seejärel klaasimeistrile raamatuid ja soovitas tal oma õpipoisile haridust anda. Fraunhoferist sai oma aja üks väljapaistvaimaid optikuid, ta leiutas spektroskoobi ja spektroskoopia ning tegi Baieri optikatoodete poolest kuulsaks. Ehkki Fraunhofer suri 39-aastaselt, tõstis Maximilian Joseph ta veel enne seda aadliseisusse.

1825. aastal asus Baieri troonile Maximilian I Josephi vanim poeg Ludwig I.

Isiklikku ja järglased

Maximilian oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus ta 30. septembril 1785 Hessen-Darmstadti vürsti Georg Wilhelmi 20-aastase tütre Augusta Wilhelminega. Sellest abielust sündis kaks poega ja kolm tütart. Üks tütar suri kolmeaastaselt, ülejäänud lapsed said suureks ja abiellusid. Vanim poeg Ludwig I päris Baieri trooni. Vanim tütar Augusta abiellus Napoleoni kasupoja Eugéne de Beaumarchais'ga. Nende kahe lapse sugu kestab tänapäevani. Tütar Caroline Augusta abiellus Württembergi kuninga Wilhelm I-ga, aga lapsi ei saanud. Noorim poeg Karl Theodor abiellus kaks korda, mõlemal korral morganaatiliselt, ja sai mitu last.

Augusta Wilhelmine suri 30. märtsil 1796 30-aastaselt. Maximilian I Joseph abiellus 9. märtsil 1797 Badeni markkrahvi Karl Ludwigi 20-aastase tütre Karoline Frederike Wilhelminega. Sellest abielust sündis kaheksa last, kellest kaks vanemat olid pojad ja ülejäänud tütred. Mõlemad pojad surid lapsena ja ka noorim tütar suri kümneaastaselt, ülejäänud lapsed said täiskasvanuks ja abiellusid. Kaks tütart ei saanud lapsi, ülejäänud kolme tütre sugu kestab tänapäevani. Tütar Amalie Auguste (1801–1877) oli Saksimaa kuninganna, tütar Sophie oli Austria keisri Franz Josephi ema ja teine tütar Marie Ludovike Franz Josephi abikaasa Elisabethi ema.

1825. aastal asus Baieri troonile Maximilian I Josephi vanim poeg Ludwig I.