Menisk (anatoomia)

Menisk ehk liigesevõruketas (kr meniskos – 'poolkuu') on kõhreline struktuur, mis aitab vähendada koormust liigese pindadele. Ladinakeelne nimetus lateral meniscus.

Menisk meenutab ristlõikes kiilu, mille välimine serv on paksenenud ning sisemine serv on õhuke. Meniski ülemine pind on nõgus ja alumine lame. Keskmine menisk on suurema kõverusraadiusega ja poolkuujas. Külgmine menisk läheneb kujult ringile ja on laiem. Meniskid parandavad liigesepindade kongruentsust, aitavad moodustada liigeseauku, laiendada raskuse ülekandepinda reieluult sääreluule, puhverdada tõukeid ja põrutusi.

Meniskid on sääre ja reieluu vahel asetsevad kõhrelised struktuurid, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist kahe luu vahel. Meniskeid on mõlemal jalal kaks: üks asetseb välisküljel ja seda nimetatakse lateraalne meniskiks, ning teine, mediaalne menisk, asetseb põlve siseküljel. Mõlemad meniskid on poolkuukujulised. Meniski verevarustus on suurem väliskülgedel, mida rohkem liikuda põlve keskosasse, seda väiksem on verevarustus.

Meniskivigastuse sümptomid

1. Valu põlves

Valu võib olla terav või tuim ja lokaliseeruda põlveliigese siseküljele (mediaalne menisk) või välisküljele (lateraalne menisk).
Valu süveneb sageli põlve pööramisel või kükitamisel.
Valu võib olla ka koormuse järgselt tugevam.

2. Turse

Vigastusjärgne turse võib tekkida kiiresti (mõne tunni jooksul) või hiljem, sõltuvalt vigastuse ulatusest.
Väiksemate vigastuste korral võib turse olla minimaalne või puududa.

3. Lukustunud põlv

Tüüpiline sümptom on põlve „lukustumise“ tunne, kus liiges ei liigu normaalselt.
Inimene ei pruugi suuta põlve täielikult sirutada või painutada.
Lukustumine viitab sageli suuremale rebendile, mis võib põhjustada mehaanilise takistuse liigeses.

4. Põlve ebastabiilsus

Tundub, et põlv „annab järele“ või ei ole stabiilne, eriti keeravate liigutuste või äkiliste suunamuutuste korral.

5. Klõpsud ja krõpsud põlves

Mõnikord võib tunda või kuulda põlves klõpse, eriti kui liigese sees on rebend, mis liigub või takistab sujuvat liikumist.

6. Liigese jäikus ja liikumispiiratus

Põlv võib muutuda jäigaks ja liikumisulatus (sirutamine ja painutamine) olla piiratud.
Tüüpiline on valu ja raskus kükitamisel või treppidest üles-alla liikudes.

7. Kroonilised sümptomid

Kui meniski vigastus jääb ravimata, võivad tekkida kroonilised probleemid, sealhulgas
- Püsiv valu.
- Põlve turse pärast füüsilist aktiivsust.
- Kõhre või liigese edasine kahjustus (artroosi risk).

Meniskivigastuse ravi

Konservatiiivne ravi hõlmab füsioteraapiat: manuaalteraapiat, harjutusi lihaste sümmeetria ja jõu parandamiseks ja valu vähendavaid tehnikaid. Vajadusel kasutatakse ka ortoose – mis võimaldavad paremat liigestunnetust ning stabiilsust, erinevaid füüsikalisi ravimeetodeid: magnetravi, ultraheli ravi ja elektriravi. Viimasele ravile ja mõjule teaduslikud allikad tõendust ei ole leidnud.

Meniski ravi põhimõtetest füsioteraapias

Esimene faas

Eesmärgid
- Valu ja turse vähendamine.
- Liigese liikuvuse säilitamine.
- Liigse koormuse vältimine.
Meetodid
- Puhkus ja koormuse piiramine: Väldi tegevusi, mis põhjustavad valu või suurendavad turset.
- Jää ja kompressioon: Aitab leevendada valu ja turset.
- Liikuvusharjutused: Õrnad painutamise ja sirutamise harjutused põlve liikuvuse säilitamiseks.
- Lihaste aktiveerimine: Kerge reielihaste pingutamine (isomeetrilised harjutused) vereringe parandamiseks ja lihaste atroofia vältimiseks.

Teine faas

Eesmärgid
- Taastada põlveliigese liikuvus.
- Parandada lihasjõudu, eriti reielihastes.
- Tugevdada stabiliseerivaid lihaseid.
Meetodid
- Liigese stabiliseerimise harjutused: Keskendu reie nelipealihase (quadriceps), reie tagalihaste (hamstrings) ja tuharalihaste tugevdamisele.
- Tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused: Aitab parandada põlve stabiilsust, näiteks harjutused tasakaalupallil või tasakaalulaudadel.
- Venitusharjutused: Et vältida lihaste lühenemist, venitades peamiselt reielihaseid ja säärelihaseid.

Kolmas faas

Eesmärgid
- Maksimaalne lihasjõud ja vastupidavus.
- Liigese funktsiooni täielik taastamine.
- Sportlikku tegevust toetav taastusravi.
Meetodid
- Jõutreening: Spetsiifilised harjutused reielihaste, säärelihaste ja stabiliseerivate lihaste tugevdamiseks.
- Plüomeetrilised harjutused: Hüpped ja kiire liikumine, kui sportlik tegevus seda nõuab.
- Funktsionaalsed harjutused: Sporti või igapäevaelu matkivad liigutused, näiteks kükkimine, trepiastmed või kiired külgsuunalised liigutused.
- Jooga või pilates: Keskendub paindlikkusele ja lihasstabiilsusele.

Umbes 30% patsientidest piisavat leevendust füsioteraapiast ning otsustavad operatiivse ravi kasuks.