Messerschmitt Me 163 Komet
Messerschmitt Me 163 Komet oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal arendamisel olnud rakettmootoriga püüdurhävitaja.
 | |
| Tüüp | hävituslennuk |
|---|---|
| Esmalend | 1. september 1941 |
| Võeti kasutusele | 1944 |
| Põhikasutaja | Luftwaffe |
| Toodanguarv | ~370 |
Seda Alexander Lippischi projekteeritud rakettlennukit katsetati ka lahingutegevuses. Me 163 oli esimene inimese juhitud lennuk, mis saavutas kiiruse 1000 km/h. Saksa katselendur Heini Dittmar saavutas 1944. aasta juuli alguses Me-163-l kiiruse 1130 km/h.[viide?] See oli lennukite mitteametlik kiirusrekord, mis ületati turboreaktiivmootoriga lennukite rekordite kategoorias alles peaaegu kümme aastat hiljem. Ehitati üle 300 Me-163. Lennuk ei õigustanud end, see ei sobinud ebaefektiivsuse ja ohtlike, segunemisel isesüttivate kütusekomponentide (kaalult 3 osa vesinikülihapendit (nn T-Stoff) ja üks osa segust, mis koosnes 57% metanoolist, 30% hüdrasiinist ja 13% veest (nn C-Stoff)) tõttu. Kokku hävitati Me-163-ga 16 liitlasvägede lennukit, neist enamik neljamootorilised pommituslennukid. Lisaks õhulahingutes langenud lenduritele said paljud Me-163 piloodid surma katsetustel ja õppelendudel.
Lennuki tehnilised andmed
muuda| Me 163B Komet andmed | |
|---|---|
| Pikkus | 5,7 m |
| Tiivaulatus | 9,3 m |
| Tiiva noolsus | 23,5° |
| Tiivapindala | 19,6 m² |
| Kõrgus | 2,5 m |
| Jõuallikas | rakettmootor Walter HWK 109-509 A, tõukejõuga 1600 kg/s |
| Lubatud maksimaalne kiirus | 960 km/h |
| Lennukaugus | 80 km |
| Lennuaeg | 5 min täisvõimsusel |
| Meeskond | 1 |
| Praktiline lennulagi | 12 000 m |
| Tühikaal | 1905 kg |
| Lennukaal | 4309 kg |
| Relvastus | 2 x 30 mm MK 108 automaatkahur või 2 x 20 mm MG 151 automaatkahur |