Miklós Horthy
Vitéz Miklós Horthy de Nagybánya, (18. juuni 1868 Kenderes – 9. veebruar 1957 Estoril) oli Ungari riigihoidja 1. märtsist 1920 kuni 15. oktoobrini 1944.
Horthy sündis kalvinistlikus aadliperes.
Noorena reisis Horthy palju. Ta teenis Austria-Ungari diplomaadina Türgis ja teistes riikides. 1908–1914 oli ta Austria-Ungari keisri Franz Joseph I adjutant.
Esimese maailmasõja ajal oli ta Austria-Ungari laevastiku kapten ja hiljem admiral. Ta võitis mitu korda merelahingus Itaalia laevastikku ja Otranto juures sai ta haavata. Horthy suhteliselt eduka tegevuse tõttu nimetas Franz Josephi surma järel temalt trooni pärinud Karl I ta 27. veebruaril 1918 Austria-Ungari laevastiku ülemjuhatajaks. 31. oktoobril kapituleerus Horthy Karli käsu kohaselt Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigile.
Sõja tagajärjel muutus Ungari merepiirita maaks. Horthy teeneid ei vajatud enam ja ta läks erru. Ta asus elama perekonna valdustesse Kenderesis.
21. märtsil 1919 korraldasid kommunistid riigipöörde ja kuulutasid välja Ungari Nõukogude Vabariigi. 30. mail 1919 moodustas Gyula Károlyi Szegedis kontrrevolutsioonilise valitsuse ja kutsus Horthy sinna sõjaministriks. Horthy nõustus, kuid Antandi korraldusel reformis Károlyi valitsust nii, et Horthy sellest välja jäi. Siiski säilitas Horthy kontrolli armee üle.
6. augustil hõivasid Prantsusmaa toetatud Rumeenia väed Budapesti ja kukutasid nõukogude vabariigi. Selle valitsus põgenes välismaale, peamiselt Nõukogude Venemaale. Kommunistide punane terror asendus valge terroriga, mis Ungaris nii ulatuse kui julmuse poolest ületas märgatavalt punase terrori. Hiljem, oma memuaarides, keeldus Horthy seda kahetsemast ja vabandamast, väites, et see oli vajalik, hoidmaks ära kommunistide võimuletulek Ungaris. 16. novembril andis Rumeenia armee võimu Budapestis Horthyle üle ja lahkus 25. veebruaril 1920 Ungarist.
1. märtsil 1920 kuulutas Ungari Rahvuskogu välja Ungari Kuningriigi, kuid ei kutsunud kukutatud Karli tagasi. Selle asemel valis ta Horthy regendiks. Katoliikliku riigi kuningaks ei saadud teda kui kalvinisti valida. Järgmised 24 aastat oli Ungari kuningata kuningriik, mida valitses admiral merepiirita riigis.
Endine kuningas Karl (Károly IV) ülendas Horthy Szegedi ja Otranto hertsogiks. Horthy ei võtnud tiitlit vastu.
Horthy oli abielus Magdolna Purgly de Jószáshelyga. Neil oli kaks poega, Miklós juunior ja István ning tütred Magda ja Paula. Ainult noorem poeg elas oma isa üle. Vanem poeg oli hävituslendur, kes hukkus Teises maailmasõjas idarindel lennuõnnetuses maandumisel.
10. september 1941 pidi ta koos Adolf Hitleriga külastama Tallinna, kuid see jäi erinevatel põhjustel ära (nt. arst keelas Hortyl lendamise ära)[1].
Alates 1945. aastast elas Miklós Horthy eksiilis Portugalis.[2]
Teenetemärgid
muuda- Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk (29. aprill 1925)
- Eesti Kotkaristi teenetemärgi I klass (31. august 1931)
- Eesti Valgetähe teenetemärgi kett (9. märts 1939)
Viited
muudaKirjandus
muuda- Admiral Miklos Horthy v. Nagybánya, Võitleja, veebruar 1957, nr. 2 lk. 4.
- Memoirs (tõlge inglise keelde)
