Miniatuur (maalikunst)

Miniatuur on väikeseformaadiline filigraanselt teostatud maaliteos, tavaliselt portree. See maalikunstiliik oli valitsev inimeste isiklikuks tarbeks jäädvustamise viis enne fotograafia tulekut^[1]. Intiimse laadi ja virtuoosse detailitäpsuse tõttu kanti miniatuure sageli ehetena, samuti kaunistati nendega väikeaksessuaare ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbeesemeid, nagu laekaid, tubakatoose, kellasid jm.^[2]

Tehnika

Värvidena kasutati akvarell-, guašš-, õli- või emailvärve, maalimaterjalina paberit, pärgamenti, puitu, metalli või elevandiluud.

Ajalugu

Miniatuurmaal maalikunsti ühe haruna tekkis 15. sajandi lõpus Prantsusmaal, kus käsikirjade illumineerijad ja maalikunstnikud Jean Fouquet, Simon Bening ja viimase tütar Levina Teerlinc lõid teadaolevalt esimesed portreeminiatuurid. Miniatuurid võitsid 16. sajandil poolehoiu kui armastatud mälestusesemed. Eriti populaarseks kujunesid need protestantlikes maades.

Prantsusmaa tuntuimad miniatuurimeistrid on Jean Clouet, tema poeg François Clouet ja Jean Perréal. Inglismaal on mõned portreeminiatuurid loonud Hans Holbein noorem, arvatavasti kuulsaim Inglismaa miniatuurimaalija on Nicholas Hilliard, kes töötas veidi aega ka Prantsusmaal, ja ka tema poeg Lawrence Hilliard oli miniatuurikunstnik.^[3]

Portreeminiatuuri õitseaeg jääb 18. sajandisse, rokokooperioodi, kui prantsuse ja inglise meistrite kõrval said kuulsaks ka saksa miniatuurimaalijad. Kunstiharu hääbus pärast fotograafia leiutamist, kuigi üksikuid miniatuurmaale loodi veel 20. sajandilgi.

Pildid

Jean Fouquet' autoportree, vanim portreeminiatuur
Hans Holbeini maalitud Margaret Roperi portree
Nicholas Hilliardi maalitud portreeminiatuur 16. sajandist
Henri Toutini maalitud Venetia Digby portree emailitud metallraamis, 17. sajand
Robert Fieldi maalitud George Washingtoni miniatuurportree
Tundmatu kunstniku maalitud Venevitinovite perekond. Akvarell ja guašš paberil, 1810. aastad.
Eda Nemoede Casterton. Väikese tüdruku portree. 1920. aastad