Mjøsa

Mjøsa
Valgla maad	Norra
Sissevool	Gudbrandsdalslågen
Väljavool	Vorma
Pindala	362 km²
Pikkus	117 km
Laius	15 km
Keskmine sügavus	155 m
Suurim sügavus	449 m (teiste andmete järgi 468[viide?])
Maht	56 km³
Kõrgus merepinnast	121 m
Koordinaadid	60° 40′ N, 11° 0′ E

Mjøsa on järv Norra lõunaosas Innlandeti ja Vikeni maakonna piiril, Oslost umbes 100 km põhjas, Norra suurim järv. Ta asetseb Innlandeti maakonna Gjøviki, Hamari valla, Lillehammeri valla, Østre Toteni, Ringsakeri ja Stange valla ning Vikeni maakonna Eidsvolli valla territooriumil.

Ta ulatub Minnesundi raudteesillast (Eidsvolli vald) kuni Gudbrandsdalslågeni jõe suudmeni põhjas (Lillehammeri vald).^[2]

Nimi

Varem oli järve nimi Heiðsær.

Praegune nimi tuleb arvatavasti vanapõhjakeelsest nimest Miǫrs (Mjörs), mille algne kuju võis olla *merso. See võib olla tuletatud tüvest *mer- ('särama').^[2]

Loodus

Mjøsa on Norra suurim järv. Selle pindala on 362 km²^[1] või 365,19 km² või 368 km²^[2] või 369,0732 km²^[3] (näiteks Võrtsjärve pindala on 270 km).

Järve pikkus Vorma algusest lõunas Gudbrandsdalslågeni suudmeni põhjas on 117 km või 107 km,^[2] linnulennult on pikkus 89,7 km. Laius kõige laiemas kohas Hamari ja Totenvika vahel on 15 km. Lõunaosas on laius 2–3 km ning põhjaosas Gjøviki ja Lillehammeri vahel enam-vähem ühtlaselt umbes 2 km<.^[2]

Vaade Gjøvikile üle järve

Järve ümbermõõt on 273 km.

Järve kaart

Vaade Hamarist

Vaade Helgøyale Hamarist

Järve kallas Hamaris

Mjøsbrua

Vaade Hamari sillast lääne poole

Paadisadam Hamaris

Ühtlasi on see järv üks Norra ja Euroopa sügavamaid (sügavamad on Hornindalsvatnet (514 m), Salvatnet (464 m) ja Tinnsjø (460 m)). Keskmine sügavus on 155 m, maksimaalne sügavus on 449 m või 453 m^[2] või 468 m (330 m alla merepinna, seega Põhjamerest hulga sügavam). Suurim ametlikult mõõdetud sügavus on Totenis asuva Skreifjella juures mõõdetud 468 m. Mitteametlikult on kajaloodiga saadud sügavuseks kuni 575 m (mõõdetud Stange valla juures).

Järve maht on 56 km³.

Järv asetseb vanas orus. Selle uuristas mitme jääaja jooksul jää.^[2]

Järve sissevoolavast 17 jõest on veerikkaim Lillehammeri juures Mjøsa põhjaossa suubuv Gudbrandsdalslågen, mis toob vett läbi Gudbrandsdaleni Lesjaskogsvatnetist ning toob lisajõe Otta kaudu ka Jostedalsbreeni vett, ja peamine väljavool toimub Vorma jõe kaudu lõunast; välja voolab 131 oja. Vorma ühendab järve Glåma jõega, kuhu ta suubub Vormsundis; Fredrikstadi juures jõuab vesi merre. Valgla on 16 420 km².

Neshalvøya ja Hamari vahel on põhja suunas sopistuv Furnesfjorden.

Neshalvøya vastas on järve suurim saar ning ühtlasi Norra suurim järvesaar Helgøya. Väiksemate saarte seas on Steinholmen, millel on keskaegse linnuse varemed.

Kalastik

Mjøsa on kalarikas. Eriti palju on euroopa rääbist, merisiiga, meriforelli, ahvenat ja haugi. Rääbisepüügil on pikk traditsioon, mis ulatub hiljemalt 1462. aastasse. Nüüdseks on küll huvi selle kala vastu vähenenud.^[2] See-eest on hakatud rohkem huvi tundma järveforelli vastu. Forell koeb teadaolevalt 47 väljavoolavas ojas (hunderørret) ja kasvab üles järves. Jõgede veetaseme reguleerimise ja reostuse tõttu forelli arvukus vahepeal vähenes, kuid tänu riiklikele meetmetele on see taastunud.^[2]

Mjøsa on ainuke teadaolev koht Norras, kus elab merihärg.^[2]

Järves elavad teadaolevalt veel harjus, luts, särg, harilik koger, meritint, kiisk, säinas ja luukarits.

Veetase

Veepind on 121 m või 123 m^[2] kõrgusel merepinnast. Loomulik kõrgus on 119,6 m, reguleeritud kõrgus merepinnast on 123,2–119,6 m.^[2]

Aastal 1858 rajati Eidsvolli juurde Sundfossi tamm, et Vorma jõgi oleks Eidsvolli ja Mjøsa vahel paremini laevatatav.^[4]

Aastal 1906 rajati veel lõuna poole Svanfosseni juurde Svanfosseni tamm^[5] energia tootmiseks. See tõstis järve veetaset 2,2 m võrra.

Aastal 1947 tõsteti veetaset 2,86 m üle normaalse. Sellest ajast läks reguleerimine riigi kätesse.

Viimati tõsteti veetaset 1965. Nüüd on see võrreldes 1911. aasta eelse seisuga 3,61 m kõrgem.

Mjøsa taset reguleeritakse Svanfosseni juures, kohas, kus Vorma suubub Glåmasse. Talve jooksul alaneb veetase nii palju, et enamikku paadisadamaid enne kevadist suurvett kasutada ei saa.

Mjøsa on Østfoldis paiknevate hüdroelektrijaamade talvereservuaar.^[2]

Viimase 200 aasta jooksul on olnud seoses vihma ja lumesulamisega 20 üleujutust, mille puhul veetase tõusis 7 m tavalisest kõrgemale. Hamari linn on mitu korda üle ujutatud. Aastal 1789 tõusis veetase 10 m võrra. See põhjustas suurt kahju. 400 maja pühiti minema ja 68 inimest hukkus. Üleujutused on olnud ka 1860, 1895, 1910, 1927, 1937, 1939, 1965 ja 1967.

Keskkond

Varem sattus järve palju puhastamata tööstus-, põllumajandus- ja olmeheitmeid. See tõi kaasa vetikate vohamise, mis ohustas järve kõlblikkust joogiveeallikana. Heitmete kahjuliku mõju tõkestamiseks tehti suuri investeeringuid, muu hulgas valgla elanike hoiakute mõjutamisse. Praegu on vesi üsna puhas.^[2]

Järve on sattunud muu hulgas elavhõbedat, dioksiine ja pefluoroktüülsulfonaati.

Asustus

Järve põhjakaldal on Lillehammeri linn, idakaldal Hamari linn ja läänekaldal Gjøviki linn.

Umbes 30% kaldast on täis ehitatud (seal on linnad, maanteed või raudteed).

Põllumajandus

Järve kaldad, eriti Hedmarki maakonna ja Østre Toteni valla järveäärsete külade ümbrus kuuluvad Norra kõige viljakamate põllumaade hulka.

Transport

Enne raudteede ajastut oli Mjøsa tähtis liiklussoon elava laevaliiklusega. Aastast 1840 on käigus aurikud. Suviti sõidab Lillehammeri ja Eidsvolli vahet maailma vanim ratasaurik DS Skibladner, mis on käigus 1856. aastast. Peale selle auriku ja lõbusõidualuste järvel veesõidukeid enam ei liikle. Järve ääres on palju paadi- ja purjeühinguid ning organiseeritud paadisadamaid.

Augustis 2006 rajati Bangsbergetile Brumunddalis VHF-mereraadio baasjaam. See andis ühenduse Tjøme raadioga kanalil 16, kanalil 70 ja töökanaliga 21. See on esimene VHF-mereraadio baasjaam Norra sisemaal.

Mjøsa-äärseid linnu läbib maantee E6. Aastal 1985 avati sellel maanteel 1421 m pikkune sild Mjøsbrua (Mjøsa sild),^[6] mis viib Birist läänes Moelvini idas (edasi kulgeb tee piki järve idakallast). Varem käis seal üle järve parvlaev. Minnesundis on järve ja Vorma jõe piiriks olev Minnesundi raudteesild. Lillehammeri ja Vingnesi vahel on kaks silda.

Idas möödub järvest Oslo ja Trondheimi vaheline raudtee Dovrebanen. Rongid peatuvad Hamaris ja Lillehammeris.

Skautide kokkutulek

Aastal 1975 toimus Mjøsa ääres 14. ülemaailmne skautide kokkutulek. Osales üle 17 000 skaudi 91 riigist.

Pommituslennuk järves

Aastal 1995 tõsteti järvest välja aprillis 1945 allatulistatud Kanada pommituslennuk Handley Page Halifax. See on nüüd restaureeritud ja Kanadas Ontario provintsis Trentonis eksponeeritud.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Matti Seppäla (2005). "The Physical Geography of Fennoscandia" (inglise). Oxford University Press. Vaadatud 3.04.2009.
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 Store Norske Leksikon
↑ Norra Veevarude ja Energiadirektoraat^{[alaline kõdulink]}
↑ "Lake Mjoesa". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2009. Vaadatud 12. aprillil 2009.
↑ Vorma^{[alaline kõdulink]}
↑ Road Viaducts & Bridges in Norway (> 500 m)

Kirjandus

Tor Selstad, Arve Stensrud (toim). Den Store Mjøsboka, 2. trükk 1991, Oslo: Pegasus forlag, ISBN 82-442-0001-4

Välislingid

Mjøsa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[Seppäla-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Matti Seppäla (2005). "The Physical Geography of Fennoscandia" (inglise). Oxford University Press. Vaadatud 3.04.2009.

[snl-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 Store Norske Leksikon

[UQbOg-3] Norra Veevarude ja Energiadirektoraat^{[alaline kõdulink]}

[vxz2U-4] "Lake Mjoesa". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2009. Vaadatud 12. aprillil 2009.

[zL0Zb-5] Vorma^{[alaline kõdulink]}

[4yarA-6] Road Viaducts & Bridges in Norway (> 500 m)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]