Mnemoonika

Mnemoonika (tuntud ka kui mälutehnika ja mälukunst, mnemotehniliste võtete kogum, mnemotehnika või mnemovõtete kogum) on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks . Mnemovõtete abil teisendatakse raskemini meelde jääv info kujule, mis on kergemini meeldejäetav. Peamiselt kasutatakse mnemovõtteid võtmesõnade, nimede ja nägude, numbrijadade ja võõrkeelte õppimiseks. Võtmesõnade meeldejätmiseks kasutatakse tihti lühikesi luuletusi, akronüüme või meeldejäävaid fraase. Nende aluseks on tähelepanekud, et inimesele jäävad paremini meelde ruumilised, isiklikud, üllatavad, füüsilised, seksuaalsed, naljakad ja muul moel seostatavad infokillud.

Gregoriuse kalendri kuude pikkuse meeldejätmiseks on levinud sõrmenukkide mnemoonika, kus iga nukk tähistab 31-päevast kuud

Etümoloogia

Sõna "mnemoonika" tuleb vanakreekakeelsest sõnast μνημονικός (mnēmonikos), mis tähendab "mälust" või "mäluga seotud" ja on seotud Vanakreeka mütoloogiast pärit mälujumalanna Mnemosynega ("mäletamine"). Mõlemad sõnad on tuletatud sõnast μνήμη (mnēmē), mis tähendab "mäletamist" või "mälu"

Mnemoonika antiikajal

Antiikajal tähistas mnemoonika mälukunsti. Antiikkreeklased ja -roomlased tegid vahet kaht liiki mälul: loomulikul ja tehislikul mälul. Esimene on kaasasündinud ja seda kasutatakse automaatselt sellele mõtlemata. Tehislikku mälu treenitakse ja arendatakse seevastu erinevaid mnemotehnikaid õppides ja rakendades. Mnemoonilised süsteemid on erilised tehnikad või strateegiad, mille abil teadlikult oma mälusooritust parandada. Need aitavad kasutada juba pikaajalises mälus olevat infot meeldejätmise lihtsustamiseks.

Mnemovõtete uurimine Eestis

Esimene eestlasest psühholoogiaalase monograafia kirjutaja oli Rudolf Kallas. Tema doktoritöö "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897) käsitles inimese mälu uurimist . Jakob Hurda kaastöölisena ja folkloorikogujana tundis ta hästi rahvaluulet. Selles töös vaatles ta regivärssi eelkõige kui mnemotehnilist vahendit, mis aitab laulikul meelde jätta hiiglasliku hulga värsse.

Tartu Ülikooli teadlane Taavi Kivisik uuris magistritöö raames eksperimendi teel asukohtade meetodi omadusi. Doktorantuuris uurib ta muuhulgas seda, kuidas mälu parandavate võtetega igapäevaste ülesannetega paremini hakkama saada. Näiteks, kuidas tulevikusündmusi kalendrit kasutades paremini meeles pidada, ja kuidas korrutamistehete esitamise vorm mõjutab korrutama õppimist.

Rakendusi

Levinud on mnemoonikute kasutamine näiteks nimekirjade (võtmesõnade) ja numbrijadade meeldejätmiseks, võõrkeele omandamiseks.

Matemaatikas

• Järgnev levinud lühiluuletus aitab meeles pidada matemaatilist reeglit: miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees.

Võtmesõnad

• Nimekirjade meeldejätmiseks kasutatakse tihti meeldejäävate akronüümide loomist või luuakse iga nimekirjas olnud sõna esitähtedest oma fraas, mille iga sõna esitähtedest saaks kokku algse nimekirja esitähed. Uue materjali õppimiseks võib igaüks luua enda mnemoonikuid.

Näide. Kui on vaja suurusjärjekorras meelde jätta viis maailma suurimat saart (Gröönimaa, Uus-Guinea, Kalimantan, Madagaskar, Baffini saar), saame nende esitähtedest akronüümi GUKMB. Sellest saab moodustada näiteks sellise lause: "Gorilla unistas kringlist, mitte banaanist!"

Näide. Kui on vaja meelde jätta Päikesesüsteemi planeedid Päikese poolt loetuna (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, saame esitähtedest MVMMJSUN. Sellest saab moodustada näiteks sellise lause: "Mesinik veeretab maasikad marlile jupphaaval – saavutusest uriseb neid."

Numbrijadad

• Numbrijadasid võib meelde jätta mitmeti. Arve võib kodeerida näiteks nii, et iga numbrit tähistab sõna, mille pikkus tähtedes vastab sellele numbrile.

Näide. Kui on vaja jätta meelde arv 3451064646, võib sellest moodustada järgmise lause: "Kui (3) Arno (4) isaga (5) koolimajja (10) jõudis (6), olid (4) tunnid (6) juba (4) alanud (6)." Nulli ja ühte võib panna esindama ka konkreetsed sõnad, näiteks 0 – pull ja 1 – püksid. Siis saame sama lause ümber teha näiteks nii: "Kui Arno isaga pullid püksid ostsid, olid tunnid juba alanud."

• Võib kasutada ka numbri-riimi meetodit. "Üks" riimub sõnaga "püks", "kaks" sõnaga "taks", "kolm" sõnaga "tolm" jne.

Näide. Kui on vaja jätta meelde arv 260 534, võime sellest moodustada järgmised sõnad: taks, puus, pull, riis, tolm, heli. Nii võime ette kujutada, kuidas taksikoera puus niivõrd tantsulembene on, et see kõikidele pealtvaatajatele pulli teeb. Pealtvaatajad naeravad pisarad silmis, aga pisarate asemel voolavad hoopis riisiterad. Kõik unustavad end sajanditeks naerma, mispeale tolmurullid nii suureks muutuvad, et neist pehmed kotitoolid moodustuvad. Üks naerjatest heidab sinna tolmutooli pikali, mispeale kostab hobusekarjatuse heli.

• Efektiivne on ka numbri-kuju meetod, kus numbrid teisendatakse piltideks kuju sarnasuse alusel. Saadud pildid saab järjekorras meelde jätta mnemoonilist seostamist või teekonna meetodit kasutades.

Näide. Mõnele meenutab 1 noolt või laternaposti, 2 luike, 3 huuli või külili lendavaid linde, 4 tagurpidi tooli, 5 merihobust, 6 niidiga jõulukuusekaunistust, 7 vikatit, 8 lumememme, 9 õhupalli, 0 muna.

• Pikemate numbrijadade meeldejätmiseks on parem kasutada mnemoonilist suurt süsteemi.

Mnemotehnikaid

• Teekonna meetod võtmesõnade meeldejätmiseks (ka õiges järjekorras)
• Mnemooniline Dominici süsteem numbrite meeldejätmiseks
• Mnemooniline seostamise süsteem
• Mnemooniline nagi süsteem
• Mnemooniline suur süsteem numbrite meeldejätmiseks

Vaata ka

• Mälu maailmameistrivõistlused
• Teekonna meetod
• Õppimine
• Rudolf Kallas