Mount Rushmore

skulptuur ja memoriaal USAs Lõuna-Dakotas

Mount Rushmore, ametlikult Mount Rushmore'i riiklik memoriaal (inglise keeles Mount Rushmore National Memorial), lakota keeles Tȟuŋkášila Šákpe 'kuus vanaisa', skulptuuri pealkiri "Demokraatia pühamu" (inglise keeles "Shrine of Democracy")) on kolossaalne skulptuur ja memoriaal Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakota osariigis Keystone'i lähedal. See on rajatud Black Hillsi mäestiku Rushmore'i mäkke.[1]

Mount Rushmore

Skulptuuri autor on skulptor Gutzon Borglum, kes juhtis selle rajamist koos oma poja Lincoln Borglumiga aastatel 1927–1941.[2][3] Mount Rushmore koosneb nelja Ameerika Ühendriikide presidendi 18-meetrisest peast. George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln valiti sümboliseerimaks vastavalt Ameerika Ühendriikide sündi, kasvu, arengut ja säilimist.[4][5] Skulptuuri ümbritseb üle 5 ruutkilomeetri suurune mälestuspark, mida külastab igal aastal üle 2 miljoni inimese.[6] Mäe tipp on 1745 meetrit üle merepinna.[7]

Borglum valis Rushmore'i mäe, kuna selle külg on suunatud kagusse ning saab seega kõige rohkem päikesepaistet. Idee autor oli Lõuna-Dakota osariigi ajaloolane Doane Robinson. Algselt tahtis Robinson, et skulptuuril oleks kujutatud Lääne-aegseid kangelasi, nagu Meriwether Lewist, William Clarki, nende avastusretke giidi Sacagaweat oglala lakotade pealikke Punast Pilve ja Pöörast Hobust ning Buffalo Billi.[8][9] Borglum arvas seevastu, et skulptuur võiks köita laiemaid masse, ning valis neli presidenti.

Projekti rahastas föderaalvalitsuse kaudu Senatis Lõuna-Dakotat esindanud Peter Norbeck.[10] Rajamistööd algasid aastal 1927 ning presidentide näod valmisid aastatel 1934–1939. Gutzon Borglum suri märtsis 1941 ning projekti uueks juhiks sai tema poeg Lincoln Borglum. Algselt pidid kõik presidendid olema välja uuristatud pealaest vöökohani, kuid rahapuuduse tõttu tuli projekt 31. oktoobril 1941 pooleli jätta ning vaid Washingtoni kujul on peale pea veel detaile.[11]

Mount Rushmore rajati siuudelt 1870. aastatel illegaalselt ära võetud aladele. Siuud nõuavad endiselt oma maid tagasi, aastal 1980 otsustas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus, et Black Hillsi mäestiku äravõtmise eest tuleb maksta 102 miljoni dollari suurune kompensatsioon. Siuud keeldusid rahast ning jätkasid maade tagasinõudmist. Rahasumma on koos intressidega kasvanud juba üle miljardi dollari suuruseks. Konflikt jätkub, mõned siuude toetajad on "Demokraatia pühamut" nimetanud silmakirjalikkuse pühamuks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Rosenberg, Jennifer (16. jaanuar 2021). "10 Things You Didn't Know About Mount Rushmore". ThoughtCo. Vaadatud 28. märtsil 2023.
  2. Roberts, Sam (28. juuni 2016). "An Immigrant's Contribution to Mount Rushmore Is Recognized, 75 Years Later". The New York Times. Vaadatud 19. septembril 2017.
  3. Andrews, John (mai 2014). "Slight of Hand". South Dakota Magazine. Vaadatud 22. septembril 2017.
  4. Mount Rushmore National Memorial. December 6, 2005.60 SD Web Traveler, Inc. Retrieved April 7, 2006.
  5. "Why These Four Presidents?". nps.gov. National Park Service. Vaadatud 13. veebruaril 2019.
  6. "Annual Park Ranking Report for Recreation Visits in: 2022". National Park Service. Vaadatud 23. juulil 2023.
  7. Mount Rushmore, South Dakota (November 1, 2004). Peakbagger.com. Retrieved March 13, 2006.
  8. "Making Mount Rushmore | Mount Rushmore". Oh, Ranger!. Vaadatud 31. oktoobril 2012.
  9. Pekka Hamalainen, "Lakota America, a New History of Indigenous Power," (New Haven: Yale University Press, 2019), p. 382.
  10. "Biography:Senator Peter Norbeck". American Experience: Mount Rushmore. PBS. Vaadatud 20. juulil 2013.
  11. "Mount Rushmore". American Experience – TV's Most Watched History Series. PBS. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2017. Vaadatud 18. aprillil 2015.

Kirjandus

muuda
  NODES
Idea 1
idea 1
OOP 2
os 9
web 1