Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī

Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī Sulaymān (araabia keeles محمد حسين طنطاوى سليمان‎, 31. oktoober 1935 Kairo – 21. september 2021 Kairo) oli Egiptuse maavägede marssal ja riigitegelane. Alates 11. veebruarist 2011 kuni 30. juunini 2012 oli ta Relvajõudude Ülemnõukogu esimehena Egiptuse relvajõudude ülemjuhataja ja Egiptuse faktiline riigipea.

Ţanţāwī oli pärit Nuubiast. Ohvitseriks sai ta 1. aprillil 1956, kui ta teenis jalaväes. Ta osales Egiptuse sõjaväe koosseisus Suessi kriisis (1956), Kuuepäevases sõjas (1967) ja Yom Kippuri sõjas (1973). Paljude töökohtade hulgas, mida ta täitis, oli sõjaväeatašee Pakistanis. Ta on juhatanud Vabariiklikku Kaardiväge, mille ülesanne on kaitsta Kairot. 1991 juhatas ta Egiptuse sõjaväeüksust Iraagi vastu peetud Lahesõjas, mille eesmärk oli tõrjuda Iraak välja Kuveidist, mille Iraak oli 1990 vallutanud.

Ţanţāwī oli alates 20. maist 1991 Egiptuse kaitse- ja sõjatööstuse minister. Ühtlasi ülendati ta maavägede marssaliks. Usutavasti oleks ta saanud Egiptuse presidendiks, kui 1995. aasta juunis presidendile Hosni Mubarakile tehtud atentaat oleks õnnestunud.

2011. aasta jaanuaris ja veebruaris oli ta lühikest aega asepeaminister. 11. veebruaril 2011 astus president Mubarak pärast 18 päeva kestnud meeleavaldusi tagasi ja andis võimu Ţanţāwī juhitavale Relvajõudude Ülemnõukogule. Nõukogu on koos Egiptuse Konstitutsioonilise Ülemkohtu esimehe Farouk Sultaniga sellest ajast peale laiali saatnud Egiptuse parlamendi, organiseerinud 19. märtsil rahvahääletuse muudatuste tegemise kohta Egiptuse põhiseadusesse ning kontrollinud Mubaraki ja paljude teiste endise režiimi ametnike kohtulikule vastutusele võtmist.

Ţanţāwī isiklikult hoidis suhteliselt madalat profiili, niivõrd kui see faktilisel riigipeal võimalik on. Esimest korda pöördus ta avalikkuse poole alles 16. mail 2011 politseiakadeemia lennu lõpetamise puhul. Enamiku avalikest esinemistest ja pressikonverentsidest jättis ta nõukogu teistele liikmetele. Ţanţāwī määras 3. märtsil 2011 Egiptuse peaministriks Essam Sharafi, kes oli peaminister kuni 7. detsembrini, ja kinnitas ametisse tema valitsuse. Ţanţāwī võttis vastu ka tähtsaid välismaalasi, sealhulgas Suurbritannia peaministri David Cameroni ja USA riigisekretäri Hillary Clintoni.

2011. aasta novembris algasid rahva uued meeleavaldused, mis tipnesid 22. novembril kokkupõrkega politsei ja demonstrantide vahel, mille käigus sai 33 inimest surma ja üle 2000 vigastada. Pärast seda, kui politsei oli rahvarahutused Tahriri väljakul ja selle läheduses maha surunud, esines Ţanţāwī isiklikult riigitelevisioonis. Ta tõotas kiiremini korraldada presidendivalimised, mis oligi meeleavaldajate peamine nõudmine, ning et hunta on "täielikult valmis võimu viivitamatult üle andma ja tagasi pöörduma oma esialgsete kohustuste juurde, milleks on kodumaa kaitsmine, kui vaid rahvas selleks soovi avaldab, vajadusel näiteks rahvahääletuse kaudu".

Presidendivalimised toimusid 2012. aasta juunis, presidendiks valiti Muḩammad Mursī. Alates augustist 2012 oli Ţanţāwī Muḩammad Mursī nõunik.

Eelnev Ḩusnī Mubārak	Egiptuse riigipea 2011–2012	Järgnev Muḩammad Mursī