Näidik
Näidik on seadis, mis näitab objekti olekuid, toiminguid ja mõõteväärtusi (numbritega, tekstiga, graafiliselt, ka liikumatu pildiga).
(numbernäit koos skaalanäiduga)
Näidikute liike tööpõhimõtte järgi:
- mehaanilised, nt mootorsõiduki kilomeetrinäidik;
- elektromehaanilised, näitavad mõõteväärtust osutiga skaalal (nt voltmeeter) või numbritega (energiaarvesti);
- elektroonilised, peamiselt numbernäiduga seadised.
Elektroonilistes näidikutes kasutatakse info kuvamiseks tänapäeval
- LCD- ehk vedelkristallelemente (nt kellal, kalkulaatoril, mõõteriistal); kuva on peegelduva valgusega näidikutel must-valge, tagantvalgustusega näidikutes üldiselt värviline;
- LED- ehk valgusdioodelemente (nt raadiol, mikrolaineahjul, printeril).
Varem on seadmete oleku ja omaduste kuvamiseks kasutatud neoon- ja kääbushõõglampe (ka nendest paneele), samuti huumlahendus- ja vaakumluminestsentsindikaatorid:
- huumlahendusindikaator on elektronlamp, mille neoontäidisega klaaskestas paiknevad üksteise taga numbrikujulised katoodid; kui lambi anoodile rakendada pinge 100–200 V, hakkab sisselülitatud katood punakasoranžilt helendama;
- vaakumluminestsents- ehk vaakumfluorestsentsindikaator (VFD, Vacuum Fluorescent Display) on lamedas kestas elektrovaakumtriood, mille segmendikujulised anoodid hakkavad rohekalt helendama paarikümnevoldisel pingel.
Elektroonilise näidiku elemendid võivad olla segmendikujulised (nt numbrite näitamiseks seitsme segmendiga), või siis moodustada punktmaatriksi (-rastri).