Nahhitševani khaaniriik

Nahhitševani khaaniriik (خانات نخجوان), tekkis Safaviidide vasallriigist Kaukasuses, eksisteeris aastatel 1747–1828. Hõlmas tänapäeva Aserbaidžaani Nahhitševani Autonoomse Vabariigi ja osaliselt Armeenia ala. Administratiiv- ja kaubanduskeskuseks oli Naxçıvan.

Nahhitševani khaaniriik 1747–1828
Pealinn	Naxçıvan
Religioon	islam
Rahvaarv	42 497 (1828)
Peamised keeled	pärsia

Piirkond kuulus 16. sajandist Safaviidide riiki (Çuxur Sədi provints, ejalett või beilerbeilik, haaras ka hilisema Jerevani khaaniriigi ala), seda valitsesid türgi soost asevalitsejad. Oli 16. ja 17. sajandil Osmanite Türgi ja Safaviidide Iraani vahelise võitluse tallermaa. Läks šahh Abbas I ajal 17. sajandi alguses ja lõplikult Nadir-šahhi ajal 18. sajandi alguses Safaviididele. Muutus päritava võimuga khaaniriigiks pärast Nadir-šahhi surma.

Riigis valitses türgi Kəngərlide khaanidünastia, mille rajas Heydərqulu khaan. Rahvastikust moodustasid enamuse islamiusulised aserbaidžaanlased ja kurdid.

Vene-Iraani sõja tulemusel läks Nahhitševani khaaniriik 1828 Turkmantšai lepinguga Venemaale. Moodustas koos Nahhitševani khaaniriigi aladega Armeenia oblasti. Viimane khaan Ehsan Kəngərli läks Venemaa poole üle ja määrati Nahhitševani asevalitsejaks. Mitu tema järglast olid hiljem hinnatud sõjaväelased Venemaal.

Khaaniriigi pealinn oli tähtis poliitiline, majandus- ja kultuurikeskus. Arhitektuurimälestistest on säilinud Imamzadeh kompleks ja khaanipalee, Hacı Rüfai bəy mošee (kõik 18. sajand).