Neli õilsat tõde

Neli õilsat tõde (paali keeles cattāri ariyasaccāni sanskriti keeles catvāri āryasatyāni; ) või neli tõde õilsatele on üks kesksemaid õpetusi budismis. See oli esimene õpetus, mille Buddha andis pärast virgumist oma viiele kaaslasele.

"Neljaks tõeks" hakati seda õpetust Seadmuseratta käimapanemise jutluses^[1] nimetama hiljem; veelgi hiljem lisati neile veel täiend "õilsad", mis võis esialgu tähendada ka "tõdesid õilsatele" või (vaimselt) "väärikatele".^[2]^[3]

Loetelu

Tõde kannatusest.
Tõde kannatuse põhjusest.
Tõde kannatuse lakkamisest.
Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest.

Tekst

„ See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on janu (tanhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, ja nimelt lõbujanu, elujanu ja surmajanu.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisest. Selleks on tolle janu jäägitu kiretu kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine, tollest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaastmeline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.^[4]“

Üksikasjalikum käsitlus

Buddha on korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse ehk kannatuse lõpetamist (dukkha nirodha).^[5]

Ajahn Chah käsitluse kohaselt kirjeldab esimene tõde justkui haiguse sümptomeid, teine näitab ära selle põhjused, kolmas esitab prognoosi ning neljandaga määratakse ravi.^[6]

1. Tõde kannatusest

Paalikeelne sõna dukkha (sanskriti keeles duḥkha) viitab eelkõige rahulolematusele, kannatamisele kõige üldisemas mõttes, kõikvõimalikele ebameeldivustele ja ebamugavustele. Kannatus on üks kokkupandud dharmade kolmest põhiomadusest (trilakṣaṇa) isetuse ja püsituse kõrval.

Tõde kannatusest (paali keeles dukkha ariya sacca) loetleb mitmesuguseid kannatusi: sündimine, vananemine, haigus, suremine, mure, kurbus, masendus, ärevus, kokkupuude ebameeldivaga, eemalolek meeldivast jne. Loetelu lõpeb lühikokkuvõttega: "viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi", viidates isiksust moodustavale "kütusele" (upādāna) ehk kippumisele, mistõttu kogu eelnev loetelu muutub suhteliseks, subjektiivseks ja kaotab tähenduse. Esimese tõe laiendus ja põhjalikum käsitlus leidub "Isetuse õpetuses".^[7]^[8]

2. Tõde kannatuse põhjusest

Tõde kannatuse põhjusest (dukkha samudaya ariya sacca) nimetab põhjuseks janu, kirge, lõbujanu, elujanu ja surmajanu. Janunemine ehk iha isikliku tunnustuse järele^[9] oli kannatuse põhjusena mainitud juba esimese tõe lühikokkuvõttes.

3. Tõde kannatuse lakkamisest

Tõde kannatuse lakkamisest (nirodha ariya sacca) nimetab tolle janu jäägitut ja kiretut kadumist, hülgamist ja mahajätmist, tollest vabanemist ja uuesti mitte ihkamist. Õpetust kõikidest soovidest vabanemiseks ja seeläbi kannatustest pääsemiseks jagavad paljud traditsioonid. Buddha on korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse ehk kannatuse lõpetamist (dukkha nirodha).^[10]

Teine ja kolmas tõde on kokkuvõtlikult esitatud Sõltuvusliku tekkimise õpetuses, kus janule on lisatud veel rumalus ja vihkamine, mis üheskoos moodustavad kolm põhilist meelemürki. Kolm meelemürki on kujutatud sõltuvuslikku tekkimist sümboliseeriva olemisratta keskel maona (vihkamine), kelle sabast hoiab kinni siga (rumalus) ja kes ise hoiab kinni kukest (ihaldamisest).^[11]

4. Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest

Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest (dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca).

Mahajaana

Nelja õilsat tõde vaadeldakse mahajaanas kolmest aspektist. Seda nimetatakse ka kolmeastmeliseks teeks.

Esimene aste on darśanamārga – nägemise tee (“õilis tõde kannatusest andis mulle silma näha” jne) – seda teed lihtsalt nähakse, ilma seda iseenese peal rakendamata.

Teine aste on bhāvanāmārga – kujustamise tee (“tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest”) – kui ma seda endale ütlen, siis nõnda tõmban ma selle tõe endale sisse ja kujustan enda sees tema olevaks.

Kolmas aste on aśaikshamārga – mitte õppimise tee (“ma tunnen seda õilsat tõde kannatusest”) – see teadmine väljendab seda, et õppida ei ole enam vaja.

Edasi vaadeldakse ka ülejäänud kolm tõde samamoodi läbi, igaüks kolm korda, st kolmes järgus: neli korda kolm annab kokku kaheteistkümnel moel.^[12]

Vaata ka

Viited

↑ Dhammacakkappavattana Sutta (SN 56:11) [1]
↑ Four Noble Truths: BUDDHIST PHILOSOPHY, Encyclopaedia Britannica, Quote: "Although the term Four Noble Truths is well known in English, it is a misleading translation of the Pali term Chattari-ariya-saccani (Sanskrit: Chatvari-arya-satyani), because noble (Pali: ariya; Sanskrit: arya) refers not to the truths themselves but to those who understand them. A more accurate rendering, therefore, might be “four truths for the [spiritually] noble” [...]";
↑ Damien Keown (2013). Buddhism: A Very Short Introduction. Oxford University Press. pp. 50–52. ISBN 9780199663835.
↑ Eestikeelne tõlge: Budismi Instituut. [2]
↑ MN 22:37, MN 63, SN 22:86, SN 56:31 jm.
↑ The Collected Teachings of Ajahn Chah - Single Volume.
↑ Mendis, N.K.G. (tr., ed.) (1979). On the No-self Characteristic: The Anatta-lakkhana Sutta (The Wheel No. 268). Kandy: Buddhist Publication Society. – "Access to Insight" (2007) at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/mendis/wheel268.html.
↑ Ñanamoli Thera (tr., ed.) (1981). Three Cardinal Discourses of the Buddha (The Wheel No. 17). Kandy: Buddhist Publication Society. – "Access to Insight" (1995) at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/nanamoli/wheel017.html.
↑ Ida mõtteloo leksikon. [3]
↑ MN 22:37, SN 22:86 jm.
↑ Mula Sutta, AN 3.69, SN 12.2, Kaccānagotta Sutta (SN 12:15); vt ka Nagarjuna Mulamadhyamakakarika jm.
↑ Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad" I, 2003. [4]

Kirjandus ja välislingid

Paalikeelne originaal koos sõnaseletuste ja ingliskeelse tõlkega: SN 56.11 (S v 420)

[1] Dhammacakkappavattana Sutta (SN 56:11) [1]

[2] Four Noble Truths: BUDDHIST PHILOSOPHY, Encyclopaedia Britannica, Quote: "Although the term Four Noble Truths is well known in English, it is a misleading translation of the Pali term Chattari-ariya-saccani (Sanskrit: Chatvari-arya-satyani), because noble (Pali: ariya; Sanskrit: arya) refers not to the truths themselves but to those who understand them. A more accurate rendering, therefore, might be “four truths for the [spiritually] noble” [...]";

[3] Damien Keown (2013). Buddhism: A Very Short Introduction. Oxford University Press. pp. 50–52. ISBN 9780199663835.

[4] Eestikeelne tõlge: Budismi Instituut. [2]

[5] MN 22:37, MN 63, SN 22:86, SN 56:31 jm.

[6] The Collected Teachings of Ajahn Chah - Single Volume.

[7] Mendis, N.K.G. (tr., ed.) (1979). On the No-self Characteristic: The Anatta-lakkhana Sutta (The Wheel No. 268). Kandy: Buddhist Publication Society. – "Access to Insight" (2007) at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/mendis/wheel268.html.

[8] Ñanamoli Thera (tr., ed.) (1981). Three Cardinal Discourses of the Buddha (The Wheel No. 17). Kandy: Buddhist Publication Society. – "Access to Insight" (1995) at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/nanamoli/wheel017.html.

[9] Ida mõtteloo leksikon. [3]

[10] MN 22:37, SN 22:86 jm.

[11] Mula Sutta, AN 3.69, SN 12.2, Kaccānagotta Sutta (SN 12:15); vt ka Nagarjuna Mulamadhyamakakarika jm.

[12] Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad" I, 2003. [4]

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]