Nias
|
See artikkel räägib saarest; Põhjamaade instituudi kohta vaata artiklit Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut |
Nias on saar Indoneesias, Sumatrast 125 km läänes.
Niasi pindala on 5121,3 km². Saare kõrgeim punkt on 887 m[1]. Saarel elab 2010. aasta rahvaloenduse põhjal 756 762 inimest, mis teeb rahvastiku tiheduseks keskmiselt 147,8 in/km².
Niasi lähimad naabersaared on loodes Babi ja selle taga Simeulue, põhjas Banyaki saared, kirdes Musala saar, kirdes ja idas Sumatra, kagus Batu saarte hulka kuuluvad Pini ja Tanahbala ning lõunas Simuk.[1]
Saare idaosa on mägisem, lääneosa madalam. Saare kaks suurimat asulat on kirderannikul olev Gunungsitoli ja lõunatipus olev Telukdalam. Neid ühendab omavahel saare idarannikut mööda kulgev maantee.[1]
Nias oli hipide ja surfarite populaarseks reisisihtkohaks 1960. aastatel.
Lagundri lahte Niase ääres peetakse üheks maailma parimaks surfikohaks.
Maavärinad
muuda2004. aasta India ookeani maavärin, mis toimus 26. detsembril 2004, põhjustas Niasil kuni 10 m kõrguse tsunami, mis ulatus sisemaale mitme kilomeetri kaugusele rannikust. Selles hukkus 122 inimest ja sajad jäid kodutuks.
2005. aasta Sumatra maavärinat, mida on nimetatud ka Niasi maavärinaks ja mis toimus 28. märtsil 2005, peeti algul eelmise järeltõukeks, kuid hiljem tunnistati see iseseisvaks maavärinaks. See on kõigi aegade võimsuselt kolmas maavärin, mis iialgi Indoneesias täheldatud, ja kuulub 10 maailma võimsaima maaväina hulka, mis alates 1900. aastast maailmas toimunud. Registreeriti vähemalt 800 surmajuhtumit ja neid võis olla kuni 2000. Sajad hooned lagunesid ja tuhanded inimesed jäid kodutuks.
Need maavärinad muutsid Niasi rannajoont oluliselt. Mõnel pool uhuti rannikut minema, nii et merepiir ulatub nüüd üle 50 m kaugemale sisemaale. Teisalt tõusis maapind maavärina tulemusel mõnel pool kuni 2,9 m ja seetõttu liikus kallas kohati kuni 100 m kaugemale mere suunas.
Halduslikult kuulub Nias Põhja-Sumatra provintsi.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk. 92
Välislingid
muuda