Nicolai Abildgaard
Nicolai Abraham Abildgaard (11. september 1743 Kopenhaagen – 4. juuni 1809) oli taani maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta oli Kopenhaagenis Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias maalimise, mütoloogia ja anatoomia professor. Paljud tema teosed asusid Christiansborgi lossis (osa hävis 1794. aastal tulekahjus), Fredensborgi lossis ja Levetzaus Amalienborgi lossis.
Nicolai Abildgaard | |
---|---|
Nicolai Abildgaard Jens Jueli maalil 1772 | |
Sünninimi | Nicolai Abraham Abildgaard |
Sündinud |
11. september 1743 Kopenhaagen |
Surnud |
4. juuni 1809 (65-aastaselt) Frederiksdal |
Rahvus | taanlane |
Haridus | Kuninglik Taani Kunstiakadeemia |
Tegevusala | maalikunst, arhitektuur |
Nicolai Abildgaard oli Søren Abildgaardi poeg.
Teda õpetas algul üks maalikunstnik, seejärel ta ühines uue Kuningliku Taani Kunstiakadeemiaga Kopenhaagenis, kus ta õppis Johan Edvard Mandelbergi ja Johannes Wiedewelti juhendamisel. Ta võitis 1767. aastal akadeemias kuldmedaljoni, mille teenis välja oma väga heade oskustega. Sellega kaasnes reisistipendium, mille kättesaamist ta ootas 5 aastat. Abildgaard õppis akadeemias aastail 1764–1767, seejärel töötas ta seal praktikandina.
Kuigi selle aja kunstnikud rändasid edasisteks õpinguteks Pariisi, otsustas ta reisida Rooma, kus ta oli aastatel 1772–1777. Seal õppis ta skulptuuri, arhitektuuri, hoonete kaunistamist ja maalikunsti. Ta läks tagasi Kopenhaagenisse kunstiakadeemiasse. 1778. aastal sai ta professoriks. Ta valiti akadeemia direktoriks aastateks 1789–1791 ja 1801–1809. Aastateks 1780–1805 määrati ta ka kuninglikuks kunstnikuks. Abildgaard abiellus kaks korda, 1781. ja 1803. aastal.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Nicolai Abildgaard |