Nikotiin
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
| Nikotiin | |
|---|---|
 
| |
| Nomenklatuurnimetus | (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin |
| Keemiline valem | C10H14N2 |
| Molekulmass | 162,23 g/mol |
| Tihedus | 1,01 g/ml |
| Sulamispunkt | –79 °C |
| Keemispunkt | 247 °C (laguneb) |
| Isesüttimistemperatuur | 240 °C |
| Viskoossus | 2,7 mPa·s (25 °C) 1,6 mPa·s (50 °C) |
| Pindpinevus | 37,5 dyn/cm (25,5 °C) 37,0 dyn/cm (36,0 °C) |
| Andmed antud standardolukorras (25°C, 100 kPa) | |
Nikotiin ehk (S)-3-(1-metüül-2-pürrolidinüül)püridiin (keemiline valem: C10H14N2) on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Rohkesti leidub tubakas, vähesel määral tomatis, kartulis, baklažaanis ja paprikas. Nikotiini ja sarnaseid alkaloidide leidub ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin moodustab 0,3–5% tubakataime massist, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.
Nikotiini ülesanded taimes pole seni veel päris selged; arvatakse, et ta toimib signaalmolekulina, teatava antagonistina, kaitseks ärasöömise eest.
Nikotiin on potentne närvimürk, mistõttu on sünteetilist nikotiini lisatud mitmele putukamürgile.
Toime organismides
muudaInimestel
muudaVähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest arvatakse, et nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ning mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ja opiaatide teket.
Nikotiini toimel suurenevad tunnetuslikud võimed ja kõrgeneb tähelepanu.[1]
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
Nikotiin alandab nahatemperatuuri ja aeglustab vereringet jäsemetes.[viide?] Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.[2]
Nikotiinimürgistus
muudaNikotiinimürgistus, mis võib saabuda puhta nikotiini tarbimise korral, võib põhjustada inimesel teadvusekaotust ja isegi surma. Täiskasvanule surmavaks nikotiiniannuseks on 0,5–1 mg/kg kohta (erinevate allikate alusel 40–80 mg) ja lastel 10 mg.
Surma võib, olenevalt tarbijast, põhjustada 30 g tubaka suukaudne manustamine, 2–4 tilga puhta nikotiini ja 15–20 g tubaka vesitõmmise joomine.[3]
Nikotiiniteraapia
muudaLäbi viidud inimkatse (in vivo) käigus avaldas transdermaalne nikotiiniplaaster IL-10 sünteesile non-adherent mononuclear cells (NAC) poolt pärssivat toimet, kuid haavandilise koliidiga patsientidel võib leevendada haigusega seotud sümptomite avaldumist.[4]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 606, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Terviseinfo, "Tubakasuits ja selle toime", veebiversioon vaadatud 20.02.2013.
- ↑ Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 606, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte, Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017-20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nikotiin |
- Oonagh Dowling, Burton Rochelson, Kathleen Way, Yousef Al-Abed, ja Christine N Metz, Mol Med., november-detsember 2007; 13(11-12): 576–583., doi: 10.2119/2007-00067.Dowling, PMCID: PMC1978252, veebiversioon (18.09.2014) (inglise keeles)
- Terviseinfo,"Tubakasuits ja selle toime"