Norderney

Norderney
	Pindala: 26,3 km² (2017)
	Elanikke: 5990 (31.12.2023)
	Koordinaadid: 53° 42′ N, 7° 9′ E
	Valla asend Aurichi kreisis

Norderney on saar Põhjameres, see on üks Ida-Friisi saartest.

Saar kuulub Saksamaale. Halduslikult moodustab ta Aurichi kreisis Norderney valla. 1948. aastal linnaõigused saanud vallas on lisaks linnakeskus Norderneyle kolm linnaosa: Fischerhafen, Nordhelm ja Ostende.

Saar on pikk ja kitsas, 14×2,5 km, kogupindalaga umbes 26,3 km² ja seega Saksamaa suuruselt üheksas saar. 31. detsembril 2023 elas Norderneyl 5990 inimest. Saare põhjaküljel asub 14 km pikk liivarand.

Idapoolne naabersaar on Baltrum, mis asub umbes 800 m eemal Wichter Ee väina taga. Läänes on naabriks Juisti saar, mis asub umbes 3 km eemal teisel pool Norderneyer Seegatti.

Kogu Norderney idakülg kuulub Alam-Saksi padumere rahvusparki. Pääs parki on piiratud, see on jaotatud erineva ligipääsetavusega tsoonideks, et kaitsta looduslikke elupaiku. Rahvuspargi staatus mõjutab saarel ka igasugust liiklust, kuid rangeid eeskirju kohaldatakse eriti autoliiklusele.

Mandrile jõuab kergesti parvlaevaga, mis sildub Norddeichi sadamas Põhja-Saksamaa linna Nordeni lähedal. Norderneyl on ka lennuväli 1000 m pikkuse lennurajaga.

Ajalugu

Seitsmest Ida-Friisi saarest on Norderney noorim. Saar on oma praegusel kujul olemas olnud alles 16. sajandi keskpaigast. See on jäänuk Buise saarest, mis jagunes kaheks osaks Grote Mandrenke üleujutusega 1362. aastal, idapoolset osa kutsuti algul Oesterendeks. Buise läänepoolne osa vähenes aja jooksul ja kadus lõpuks Püha Peetruse üleujutusega 1651. aastal Põhjamerre. Oesterende aga kasvas ja pandi 1550. aasta loenduses kirja kui "Norder neye Oog" ('põhjapoolne uus saar'). 1650. aastal oli seal kirik ja 18 maja.^[3] Selleaegsed saareasukad tegutsesid peamiselt kaluritena. 18. sajandi teisel poolel kasvas merekaubanduse tähtsus. Kalapüügi järel muutus saare majandusele tähtsaks turism. 1797. aastal sai Norderneyst esimene Saksa suvituskoht Põhjamere ääres.

Usutavasti loodi esimene püsiasustus 13. ja 14. sajandil. Asula arenes saare lääneosas kõrgete luidete varjus. Esimest korda mainitakse Oesterende saart nimepidi 1398. aastal. 1650. aastal oli see umbes 8,3 km pikk ja asulas oli 101 elanikku. Tõsine torm ujutas saare üle 1717. aasta jõulude ajal. 1830. aastatel muutus elanike kõige tähtsamaks tegevuseks söödavate karpide korjamine.

1836. aastal külastas Norderneyd esmakordselt Hannoveri kroonprints Georg ja alates 1851. aastast tõi ta õukonna igal suvel saarele. Õukonda hakkas jäljendama tolle aja härrasrahvas. 1858. aastal ehitati 950-meetrine kaldakindlustis koos promenaadiga. Saare tuuleveski ehitati 1862. aastal. 1899. aastal oli saarel 4018 püsiasukat ja 26 000 suvitajat. 1901. aastal rajati kalakasvandus. 1925. aastal oli saarel 5564 asukat ja 38 140 külalist. Deutsche Luft Hansa alustas samal aastal saarele regulaarlende.

Kultuurilised viited

Saart mainitakse Iiri kirjaniku Robert Erskine Childersi 1903. aasta romaanis "The Riddle of the Sands".
Saart mainitakse Taani kirjaniku Karen Blixeni 1934. aasta lühilugude kogumikus "Seitse fantastilist lugu" (loos "Üleujutus Norderneyl").

Kliima

Norderneyl on mereline kliima, üldiselt vähem äärmuslike temperatuuridega kui lähedalasuval mandril. Sademed jaotuvad aasta lõikes enam-vähem ühtlaselt, kuid sügis on pisut niiskem. November on sajuseim kuu (sademete hulk 87,6 mm), veebruar kõige kuivem (sademete hulk 40,7 mm). Saarel on ka rohkem päikesepaistet kui mandril, üle 1600 tunni aastas. Merevee temperatuur kõigub talvel 3 ja 7 °C vahel ning on suvel üle 20 °C. 2019. aasta juulis saavutati uus kõigi aegade õhutemperatuuri rekord 35,4 °C.^[4]