Norra muusika
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Norrast on pärit palju maailmatasemel muusikuid ja heliloojaid.
Norra muusika eelmistel sajanditel
muudaKõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg.
Griegi olulised eelkäijad olid Halfdan Kjerulf (1815–1868), kes saavutas 19. sajandi keskel klaveriteoste, kunstlaulude ja koorimuusika loojana arvestatava tuntuse, ning suur viiulivirtuoos Ole Bull (1810–1880) tegi samal ajal hiilgavat karjääri nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Need kaks meest sillutasid teed tänapäeva Norra klassikalise muusika arengule ning nende loomingul on tähtis koht Bergeni Rahvusvahelise Muusikafestivali repertuaaris. Festivalil võib nende loomingust osa saada ka sellistes kontserdipaikades nagu Edvard Griegi muuseum ja Ole Bulli villa Lysøeni saarel.
Norra muusika tänapäeval
muudaKuulsamad muusikud ja muusikakollektiivid Norras tänapäeval: Röyksopp, Oslo sümfooniaorkester, Jan Garbarek, Arne Nordheim, Mari Boine, Leif Ove Andsnes, Nils Petter Molvær, Rolf Wallin, Turbonegro, Truls Mørk, Bugge Wesseltoft, Norra kammermuusikaorkester ja Serena Maneesh.
Popmuusika
muudaNorra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist.
Rajurokiansamblid on Kaizers Orchestra, Big Bang, Madrugada, Amulet, Serena Maneesh, Motorpsycho, Animal Alpha ja JR Ewing. Meloodilisemat rokkmuusikat viljelevad St Thomas, Thomas Dybdahl ja Ane Brun ning bändid nagu Washington, Minor Majority, Salvatore ja The White Birch, kelle väljendusrikas muusika on välismaistelt kriitikutelt rohkesti kiidusõnu pälvinud.
Norra popmuusika võib tunda uhkust mitmete andekate ja omanäoliste laulukirjutajate ja esinejate üle, kelle hulka kuuluvad Bertine Zetlitz, Sondre Lerche, Maria Mena ja Ephemera. Üks nooremaid ja andekamaid on tüdrukuteduo M2M endine liige Marion Ravn, kes on alustanud oma soolokarjääri ning sõlminud pikaajalise lepingu suure rahvusvahelise plaadifirmaga. Ka M2M teisele liikmele, Marit Larsenile ennustatakse edukat karjääri.
Jätkuvalt näitavad klassi ka veteranmuusikud ansamblist A-ha, kes naudivad suurt populaarsust ligi 20 aastat pärast oma lennukat rahvusvahelist läbimurret, müües praegugi rekordiliselt albumeid ja andes edukaid kontserte. Veel üks norralaste kauaaegne lemmik on Sissel Kyrkjebø, kes praegu töötab oma rahvusvahelise kuulajaskonna suurendamise nimel, keskendudes eriti Ameerika Ühendriikidele.
Norra elektroonilise muusika lipulaev on norra muusika viimase aja suurim ekspordiartikkel Röyksopp. Kuid see Tromsø/Bergeni duo ei ole kaugeltki ainus sooja, meloodilise, orgaanilise elektroonilise muusika tootja. Teisedki artistid, näiteks Jaga Jazzist, Xploding Plastix, Ralph Myerz & The Jack Herren Band, Lindstrøm & Prins Thomas, Datarock, Flunk, BermudaTriangle, Supersilent, Frost, Sternklang ja Bjørn Torske on salvestanud suure hulga plaate ja annavad sageli kontserte.
Norra hiphopmuusikas annavad tugevalt tooni norrakeelsed esinejad Tungtvann, Klovner i Kamp ja Karpe Diem, aga samuti noorte tegijate koolkond, mille liikmed saavad inspiratsiooni otse USA idarannikult: Equicez, Paperboys, Warlocks ja Tee Productions.
Heavy metal on alati olnud üks norra muusika tähtsamaid ekspordiartikleid. Sellistel bändidel nagu Satyricon, Red Harvest, Dimmu Borgir, Enslaved ja Mayhem on palju ustavaid fänne nii kodu- kui välismaal. Rahvusvahelise muusikaajakirjanduse hinnangul kuuluvad norra ansamblid maailma parimate „metallibändide“ hulka.
Jõudsalt areneb ka norra pärimus- ehk rahvamuusika, millest annavad tunnistust suured plaadimüügi- ja kontserditulud, menukad festivalid ja lojaalne austajaskond. Selle žanri edukaimad artistid on norrakeelsed Henning Kvitnes ja Jonas Fjeld, kes võivad uhkust tunda suurepäraste müüginäitajate ja pikkade kontserdireiside üle. Selle laiaulatusliku žanri tähtsamate esindajate hulgas on veel Home Groan, The International Tussler Society ja HGH.
Muusika produtseerimisega tegelevad ettevõtted ja stuudiod – Trondheimi Stargate ja Oslo Waterfall – on rahvusvahelistes R&B ringkondades hästi tuntud. Muusika remiksimine, produtseerimine ja laulude kirjutamine populaarsetele välismaistele esinejatele ning sellistele tuntud norra R&B artistidele nagu Mira Craig, Samsaya ja Sofian on loonud elava ja aktiivse R&B kogukonna, mida tuntakse ja tunnustatakse ka väljaspool Norra piire.
Norra popmuusika positsiooni on aidanud tugevdada ka uute noorte ja sõltumatute plaadifirmade esiletõus. Sellised plaadifirmad nagu Tellè Records, Smalltown Supersound, Racing Junior, Black Balloon Records, Moonfog, dBut Records, Beatservice, Rune Grammofon ja Trust Me on toonud avalikkuse ette mitmeid uusi ja energilisi bände, kes on suutnud endale nime teha nii kodu- kui välismaal. Need uued plaadifirmad on peamiselt ekspordisuunitlusega ning on suutnud luua tiheda rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku.
Norra rahvamuusika
muuda
Pikemalt artiklis Norra rahvamuusika
Norra rahvamuusikat, olgu see siis vokaal- või instrumentaalmuusika, esitavad tavaliselt solistid. Instrumentaalmuusikat mängitakse tavaliselt viiulil või Hardangeri viiulil, mida peetakse Norra rahvuspilliks. Hardangeri viiulil on lisaks pealmistele keeltele veel neli või viis resonantskeelt. Pill on rikkalikult kaunistatud ja selle ehitus erineb tavalise viiuli omast. Teised Norra traditsioonilised rahvamuusikainstrumendid on parmupill (munnharpe), mitmesugused flöödid, oinasarv (bukkehorn), puust sarv (lur) ja Norra kannel (langeleik). Mõnda neist instrumentidest mängiti juba iidsetel aegadel.
Ehkki osa Norra rahvamuusikast on samuti väga vana, loodi suur osa repertuaarist 19. sajandil. Instrumentaalpalad jagatakse tavaliselt uuemat tüüpi traditsiooniliseks, Kesk-Euroopa mõjudega tantsumuusikaks (gammaldans) – valsid, reinlenderid ja polkad – ning vanemat tüüpi tantsudeks (bygdedans) nagu springar, gangar ja lyarslått (mida rahvusvaheliselt tuntakse nende norra nimede järgi). Hardangeri viiuli mängimisel on tavaks kasutada põrisevaid keeli ja erinevaid häälestusi, mistõttu muusika on rikas tonaalsete harmooniate poolest. See on inspireerinud mitmeid Norra heliloojaid, sealhulgas maailmakuulsat Edvard Griegi.
Igal aastal korraldatakse kaks üleriigilist rahvamuusikakonkurssi. Üleriigiline rahvaliku tantsumuusika festival on gammeldansi võistlus, samas kui üleriigilisel rahvamuusikavõistlusel hinnatakse vanemale bygdedansile omast viiuldamist ja laulmist, rahvatantsu ja vanemate rahvamuusikainstrumentide mänguoskust. Muud suuremad üritused, kus rahvamuusikud ja muusikahuvilised kokku saavad, on Førde rahvamuusikafestival, Bøs toimuv Telemargi rahvusvaheline rahvamuusikafestival ja Valdresis peetav Jørn Hilme festival.
Norra väljapaistvaimad rahvamuusikud on Hardangeri viiuli mängijad Knut Buen, Hallvard T. Bjørgum ja Annbjørg Lien, viiuldaja Susanne Lundeng ning lauljad Agnes Buen Garnås, Kirsten Bråten Berg, Odd Nordstoga ja Øyonn Groven Myhren. Populaarseimad rahvamuusikaansamblid on Majorstuen, Kvarts, Tindra, Dvergmål ja Utla.
Norra ooper
muudaEsimene ooperietendus toimus 1749. aastal Taani kuninga Frederik V riigivisiidi ajal Kristianiasse (nüüd Oslo). Etendust juhatas Christoph Willibald Gluck, kes kuningat saatis. Alates 1799. aastast andsid Kristianias etendusi Itaalia, Saksamaa ja Rootsi rändtrupid. 1836. aastal oli Norras esimest korda ettekandel Mozarti Don Giovanni. 1824. aastal esitati kontsertetendusena Waldemar Thrane saksa mõjutustega Singspiel (laulumäng) Fjeldeventyret („Seiklus mägedes”). 1836–1850. aastal esitasid Itaaliast tulnud trupid koos norralastest osalistega Kristiania kindluses kokku 13 ooperit. 1858 esitati Martin Andreas Udbye Fredkulla („Rahupall”), mis oli esimene rahvuslik ja professionaalse ettekandega ooperilavastus Norras. Mõlemad nimetatud ooperid olid tugevate saksa romantilise stiili ja Carl Maria von Weberi mõjutustega. Bjørnstjerne Bjørnson pakkus Edvard Griegile libretot rahvusliku eepos-ooperi Olaf Trygvason kirjutamiseks, kuid helilooja ei innustunud. Ta komponeeris vaid kolm stseeni, mis 1889. aastal esitati kontsertettekandena ja 1908. aastal lavavariandina.
Norra iseseisvuse sünni esimesel perioodil komponeeris viis rahvusliku alatooniga ooperit Johannes Haarklou. Nendest edukaimaks osutus Marisagnet (1910). Ole Olseni ja Christian Sindingi looming paistis silma tugevate Richard Wagneri mõjutuste poolest. Gerhard Schjelderup ja Cathrinus Elling üritasid Wagnerist eemalduda. Sindingi parimaks teoseks on Vaarnat („Vaatasin”, 1908) ja Ellingil Kosakkerne („Kasakad”, 1897).
Hilisema Norra ooperikomponistide põlvkonna väljapaistvamad esindajad on Arne Eggen oma Ibseni mõjutustega rahvaooperiga Olav Liljenkrans (1940) ning Ludvig Irgens-Jensen ooperitega Robin Hood (1945) ja dramaatilise koorisümfooniaga Heimferd („Kodutee”, 1947). Populaarseid oopereid on komponeerinud ka Geirr Tveitt Jeppe paa Bjerget (”Jeppe mäel”, 1966) ja Edvard Fliflet Bræn (Anne Pedersdotter, 1971).
Alates 1887. aastast hakkasid üha rohkem ooperites osalema Norra oma solistid. Rahvusvahelise reputatsiooni saavutas metsosopran Gina Oselio, kes tegi endale nime peamiselt Carmeni rolli esitamisega. Sopran Elisa Wiborg oli Elisabethi (Wagner, Tannhäuser) rolli esmaesitaja Bayreuthis. 1896–1914. aastatel esines Wagneri festivalidel Bayreuthis regulaarselt Ellen Gulbranson, kes oli Brünnhilde (Die Walküre) rolli esmaesitaja.
1924. aastal laulis Milano La Scalas sopran Kaja Eide Norena ning sealtkaudu jõudis ta New Yorgi Metropolitan Opera ja Pariisi Opéra lavastustesse. Meeslauljatest tegid endale rahvusvahelist nime bariton Erik Bye ning tenorid Karl Aagaard Østvig ja Bjørn Talén.
Norra lauljatest on 20. sajandil saavutan suurimat rahvusvahelist tunnustust eelkõige Kirsten Flagstadi on tituleeritud kõigi aegade parimaks Wagneri rollide esitajaks. Ta oli tunnustatud ka raskete Tosca, Aida ja Marguerite (Faust) rollide esitaja. Flagstad laulis edukalt New Yorgis, Chicagos, San Franciscos, Buenos Aireses, Londonis, Melbournes, oli aastaid tööl Stockholmis ja muidugi esines Oslos ette kantud ooperites. Aastatel 1958–1960 oli Flagstad Norra Rahvusooperi esimene direktor.
1950. aastal loodi ooperitrupp, millest sai 1959. aastal asutatud riikliku toetusega Den Norske Opera tuumik. Trupp andis etendusi 1929–1935. aastal ehitatud ja kinoks mõeldud Folketeateri ruumides. Oopereid on esitatud ka Bergenis ja Trondheimis. Kristiansandis ja Brummundalis korraldatakse aeg-ajalt festivale.
2000. aastal toimus rahvusvaheline konkurss Oslo uue ooperimaja projekti saamiseks. Esitati üle 230 töö. Konkursi võitis Snøhetta arhitektuuribüroo. Nende projekti järgi rajatud modernne teatrimaja (Operahuset) valmis 2008. aastal. Teatri suures saalis on 1364 istekohta. Kahes väiksemas saalis on veel vastavalt 200 ja 400 vaatajakohta. Pealava laius on 16 meetri ja lavasügavus 40 meetrit. Ooperimaja asub vanal sadamaalal. Teatri klaasseinad tõusevad veepiirilt ja hoone ise ulatub alla merepinna. Ooperimaja kaldkatusel saab jalutada ja sealt avaneb kena vaade linnale.