Nulg

taimeperekond

Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.

Nulg
Euroopa nulg (Abies alba)
Euroopa nulg (Abies alba)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Nulg Abies
Mill.
Liigid

vaata artiklist

Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi

Nulu perekonda kuulub 48–55 liiki. Nulud on levinud põhjapoolkera paraskliimas, vähem lähistroopilises kliimas. Nad eelistavad kasvukohana mägesid.

Nulud on 10–80 meetri kõrgused ja ½–4-meetrise tüveläbimõõduga puud. Nad on koonusja võraga, mille moodustavad rõhtsad oksad.

Pungad on peaaegu kerajad, mõnikord nüri koonuse kujulised. Okkad on lamedad, aluselt kitsamad, alt kahe valge õhulõhega ja püsivad puul mitu aastat. Okkad painduvad alusel sedamoodi, et kõik sama võrse okkad on ühes tasapinnas.

Isasõiteks on urvad. Need koosnevad paljudest käbikestest, mille alusel on kaks õietolmukotti. Tolmukotid avanevad niimoodi, et nende külje sisse tekib pragu.

Emasõiteks on püstised käbid. Nende alusel on kattesoomused, mis on kitsamad ja pikemad kui kandesoomused, mida nad ümbritsevad. Viimased kannavad kaht seemnealget. Kõik nulud on tuultolmlejad.

Käbid on silindrilised ja püstised. Seemned nendes valmivad veel samal aastal pärast viljastumist. Selleks ajaks kattesoomused puituvad, aga pärast valmimist käbi laguneb ja kattesoomused kukuvad ära, nii et puule jääb käbist üksnes tüvik. Seemned on tiivulised ja levivad tuule abil, idul on mitu idulehte. Käbid on 5–25 cm pikad.

Nulge saab teistest männilistest eristada okaste järgi, mille alus meenutab pisikest iminappa, ja püstiste silindriliste käbide järgi. Kõige lähedasemad on nulud seedritele.

Nululiike eristatakse okaste mõõtmete ja asetuse, käbide suuruse ja kuju ning selle põhjal, kas käbide kandesoomused on pikad ja nähtaval või lühikesed ja käbi sisse peidetud.

Nulu puitu iseloomustab vaigukäikude puudumine ja see, et puu südamik koosneb ainult ühesugusel määral paksenenud piklikest põhikoe rakkudest, millel on lihtsad poorid.

Nulgu kasutavad toiduks mitmesugused liblikad.

Kasutamine

muuda

Enamiku nulgude puit ei ole kvaliteetne. See ei pea vastu putukatele ega kõdunemisele. Sellepärast ei soovitata nulupuitu õues kasutada. Õue jäetud nulupuidult pole mõtet oodata, et ta peaks vastu kauem kui 1–1½ aastat, olenevalt kliimast, milles puit asub. Seda saab siiski kasutada ümarpuiduna ja vineeri tootmiseks.

Nulg sobib jõulupuuks paremini kui teised okaspuud, sest ta ei poeta nii palju okkaid, peab kuivamisele paremini vastu ja lõhnab hästi. Sel eesmärgil on maailmas rajatud nuluistandusi. Eriti head jõulupuud on Fraseri nulg, hõbenulg, kaukaasia nulg ja palsamnulg.

Nulge kasvatatakse õues ilutaimena, eriti korea nulgu, millel on kenad eredad käbid küljes juba üsna pisikesena, kui nad on kõigest 1–2 m kõrgused.

Liigid

muuda
 
Euroopa nulg Poolas Karpaatides
 
Kaukaasia nulg jõulupuuna

Välislingid

muuda
  NODES