Nulg
Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Nulg | |
---|---|
Euroopa nulg (Abies alba) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
Klass |
Okaspuud Pinopsida |
Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
Sugukond |
Männilised Pinaceae |
Perekond |
Nulg Abies Mill. |
Liigid | |
vaata artiklist |
Nulu perekonda kuulub 48–55 liiki. Nulud on levinud põhjapoolkera paraskliimas, vähem lähistroopilises kliimas. Nad eelistavad kasvukohana mägesid.
Nulud on 10–80 meetri kõrgused ja ½–4-meetrise tüveläbimõõduga puud. Nad on koonusja võraga, mille moodustavad rõhtsad oksad.
Pungad on peaaegu kerajad, mõnikord nüri koonuse kujulised. Okkad on lamedad, aluselt kitsamad, alt kahe valge õhulõhega ja püsivad puul mitu aastat. Okkad painduvad alusel sedamoodi, et kõik sama võrse okkad on ühes tasapinnas.
Isasõiteks on urvad. Need koosnevad paljudest käbikestest, mille alusel on kaks õietolmukotti. Tolmukotid avanevad niimoodi, et nende külje sisse tekib pragu.
Emasõiteks on püstised käbid. Nende alusel on kattesoomused, mis on kitsamad ja pikemad kui kandesoomused, mida nad ümbritsevad. Viimased kannavad kaht seemnealget. Kõik nulud on tuultolmlejad.
Käbid on silindrilised ja püstised. Seemned nendes valmivad veel samal aastal pärast viljastumist. Selleks ajaks kattesoomused puituvad, aga pärast valmimist käbi laguneb ja kattesoomused kukuvad ära, nii et puule jääb käbist üksnes tüvik. Seemned on tiivulised ja levivad tuule abil, idul on mitu idulehte. Käbid on 5–25 cm pikad.
Nulge saab teistest männilistest eristada okaste järgi, mille alus meenutab pisikest iminappa, ja püstiste silindriliste käbide järgi. Kõige lähedasemad on nulud seedritele.
Nululiike eristatakse okaste mõõtmete ja asetuse, käbide suuruse ja kuju ning selle põhjal, kas käbide kandesoomused on pikad ja nähtaval või lühikesed ja käbi sisse peidetud.
Nulu puitu iseloomustab vaigukäikude puudumine ja see, et puu südamik koosneb ainult ühesugusel määral paksenenud piklikest põhikoe rakkudest, millel on lihtsad poorid.
Nulgu kasutavad toiduks mitmesugused liblikad.
Kasutamine
muudaEnamiku nulgude puit ei ole kvaliteetne. See ei pea vastu putukatele ega kõdunemisele. Sellepärast ei soovitata nulupuitu õues kasutada. Õue jäetud nulupuidult pole mõtet oodata, et ta peaks vastu kauem kui 1–1½ aastat, olenevalt kliimast, milles puit asub. Seda saab siiski kasutada ümarpuiduna ja vineeri tootmiseks.
Nulg sobib jõulupuuks paremini kui teised okaspuud, sest ta ei poeta nii palju okkaid, peab kuivamisele paremini vastu ja lõhnab hästi. Sel eesmärgil on maailmas rajatud nuluistandusi. Eriti head jõulupuud on Fraseri nulg, hõbenulg, kaukaasia nulg ja palsamnulg.
Nulge kasvatatakse õues ilutaimena, eriti korea nulgu, millel on kenad eredad käbid küljes juba üsna pisikesena, kui nad on kõigest 1–2 m kõrgused.
Liigid
muuda- Abies alba – euroopa nulg
- Abies amabilis – õilis nulg
- Abies balsamea – palsamnulg
- Abies beshanzuensis
- Abies borisii-regis – bulgaaria nulg
- Abies bracteata – kalifornia nulg ehk pikasoomuseline nulg
- Abies cephalonica – kreeka nulg
- Abies chensiensis – hiina nulg
- Abies cilicica – kiliikia nulg
- Abies concolor – hall nulg
- Abies delavayi – Delavay nulg
- Abies densa –
- Abies durangensis –
- Abies fabri –
- Abies fanjingshanensis –
- Abies fargesii – Farges'i nulg
- Abies firma – momi nulg
- Abies forrestii –
- Abies fraseri – Fraseri nulg
- Abies grandis – hiigelnulg
- Abies guatemalensis –
- Abies hickelii –
- Abies hidalgensis –
- Abies holophylla – mandžuuria nulg
- Abies homolepis – nikko nulg ehk lühiokkaline nulg
- Abies kawakamii –
- Abies koreana – korea nulg
- Abies lasiocarpa – mäginulg
- Abies magnifica – tore nulg
- Abies mariesii – hondo nulg
- Abies nebrodensis – sitsiilia nulg
- Abies nephrolepis – amuuri nulg
- Abies nordmanniana – kaukaasia nulg
- Abies numidica – alžeeria nulg
- Abies pindrow – Pindrow' nulg
- Abies pinsapo – hispaania nulg
- Abies procera – hõbenulg ehk kaunis nulg
- Abies recurvata –
- Abies religiosa – püha nulg
- Abies sachalinensis – sahhalini nulg
- Abies sibirica – siberi nulg
- Abies spectabilis – himaalaja nulg
- Abies squamata – soomusnulg
- Abies ziyuanensis –
- Abies veitchii – jaapani nulg
- Abies vejarii – mehhiko nulg
- Abies yuanbaoshanensis –
Välislingid
muudaVikisõnastiku artikkel: nulg |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nulg |