Pähklipuu
- Mitte segi ajada sarapuuga
Pähklipuu (Juglans L.) pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.
| Kreeka pähklipuu | |
|---|---|
 Kreeka pähklipuu (Juglans regia). Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
| Sugukond |
Pähklipuulised Juglandaceae |
| Perekond |
Pähklipuu Juglans |
Levik
muudaPähklipuud on levinud Euraasia parasvöötmes Kagu-Euroopast Jaapanini ning Ameerika mandri kirdeosas Kagu-Kanadani, loodes USA California osariigini ja lõunas Argentinani.
Kirjeldus
muudaPähklipuude perekonda kuulub 23 liiki. Pähklipuud kasvavad 10–40 m kõrgeks. Neil on 2–9 dm pikkused sulgjad lehed, mis koosnevad 5–25 lehekesest. Sarnaselt samasse sugukonda kuuluva perekonnaga Pterocarya on võrsetel säsi kambriteks jagunenud.
Pähklipuude lehed ja õied puhkevad kevadel. Isasurvad on silinderjad, 1 dm pikad ja arenevad eelmise aasta lehtedeta võrsetest. Emasõied ilmuvad kobaratena eelmise aasta lehtedega võrsete tippu. Pähklipuu vili on pähkel. See on teatud tüüpi rüüsvili, täpsemalt pseudoluuvili. Kui luuvilja kate tekib viljalehest, siis pähkli väliskate tekib kandelehest.
Pähklipuud on valgustlembesed ja põuakindad, kuid vajavad kaitset tuule eest.
Kui pähklipuid kasvatatakse pähklite saamiseks, soovitatakse tolmeldamise huvides kasvatada mitut pähklipuud kõrvuti. Mõningad kultivarid on ka isetolmlevad ehk siis õied viljastuvad samalt puult pärit õietolmuga, kuid ka need puud annavad mitmekesi lähestikku kasvades paremat saaki. Euroopas on aretatud mitmeid kultivare, mida saab kasvatada hekina.
Tähtsus
muuda
Majanduslikult on kõige suurema tähtsusega kreeka pähklipuu, mida kasvatatakse viljade ja puidu pärast, ning must pähklipuu, mida kasvatatakse puidu saamiseks.
Pähklipuude puit on kõva, suure tihedusega ja seda saab väga siledaks poleerida. Puidu värv ulatub kreemikasvalgest maltspuidul kuni tumeda šokolaadi karva pruunini puusüdamikul. Ahjus kuivatatud puit muutub kahvatupruuniks, vabas õhus kuivatatud puit punakaspruuniks. Värvi, kõvaduse ja suure teralisuse tõttu on pähklipuu hinnatud materjal mööbli ja nikerduste valmistamiseks. Pahkasid kasutatakse kausside ja teiste sarnaste esemete valmistamiseks. Pähklipuu on üks hinnalisimaid materjale vineeri valmistamiseks. Seda kasutatakse ka muusikariistade tegemiseks. Aasias kasvavad liigid on pehmemad, väiksema tihedusega, vähem vastupidavad, värvilt kahvatumad ja seetõttu palju odavamad.
Kõigi pähklipuude viljad on söödavad, kasvatatakse pähklite saamiseks üksnes kreeka pähklipuid, sest kreeka pähkel on suur ja pähklikoor õhuke. Kaks kolmandikku maailmaturule ja 99% USA turule jõudvatest pähklitest on kasvatatud USA-s Californias.
Pähklipuid kasvatatakse laialdaselt ka ilupuuna. Neid on hõlbus pähklitest paljundada. Seemikud kasvavad heas pinnases kiiresti. Jaapani pähklipuudel on eriti suured lehed, mis annavad puule troopilise välimuse. Pähklipuude miinuseks on alleopaatiline aine jugloon, mida sisaldavad pähklipuude juured ja langenud lehed. Jugloon on taimemürk, mis takistab teiste taimede kasvu pähklipuu all. Eriti mürgine on jugloon tomatile, õunapuule ja kasele, loomadest hobusele. Jugloon on pähklipuu kaitsemehhanism hoidmaks eemale võistlejad, kes võiksid konkureerida veele, toitainetele ja valgusele. Arvatakse, et jugloon mõjub kogu pähklipuu võra raadiuses, kuid on võimalik, et see mõjub ka kaugemale. Aine mõju võib kesta ka aastaid pärast puu hukku, kuna pähklipuu juured lagunevad aeglaselt ja neist pääseb pinnasesse veelgi juglooni. Eri liiki pähklipuud sisaldavad juglooni eri määral, kõige rohkem must pähklipuu.
Mitmesugused liblikad kasutavad pähklipuu lehti oma röövikute toidutaimena. Paljud loomad, näiteks hiired ja oravad, söövad pähkleid ja koguvad neid talvevarudeks.
Liigid
muudaEestis kasvatatakse pähklipuid peamiselt ilupuudena:
- Juglans cinerea – hall pähklipuu
- Juglans mandschurica – mandžuuria pähklipuu
- Juglans regia – kreeka pähklipuu
Liigid mujal maailmas:
- Juglans ailantifolia – jaapani pähklipuu (Sieboldi pähklipuu)
- Juglans ailantifolia var. cordiformis – südajas pähklipuu
- Juglans australis – argentiina pähklipuu
- Juglans boliviana
- Juglans cathayensis – hiina pähklipuu
- Juglans californica
- Juglans cinerea – hall pähklipuu
- Juglans hindsii – kalifornia pähklipuu
- Juglans hirsuta
- Juglans jamaicensis
- Juglans major
- Juglans mandshurica – mandžuuria pähklipuu
- Juglans microcarpa – väikeseviljane pähklipuu (kalju-pähklipuu)
- Juglans mollis
- Juglans nigra – must pähklipuu
- Juglans neotropica
- Juglans olanchana
- Juglans peruviana
- Juglans regia – kreeka pähklipuu
- Juglans regia subsp. fallax – muutlik pähklipuu
- Juglans sigillata
- Juglans soratensis
- Juglans steyermarkii
- Juglans stenocarpa – ussuuri pähklipuu
- Juglans venezuelensis
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pähklipuu |