Pareto-efektiivne jaotus

Pareto-efektiivne jaotus või Pareto-optimaalne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Nimetus tuleneb itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto nimest. Mõistet kasutatakse ressursside jaotamise ja heaoluga tegelevates teadusharudes, nagu mikroökonoomika.

Pareto-efektiivne ressursikasutus

Pareto-efektiivsus on üks ressursside optimaalse kasutamise kriteerium. Kui see ei ole täidetud – mõne inimese heaolu ei ole võimalik suurendada ilma teiste heaolu vähendamata – siis on ressursse võimalik paremini kasutada. Näiteks spetsialiseerumine võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõige hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi, siis ei ole ühtegi neist võimalik toota rohkem ilma, et mõne teise toodang väheneks. See on Pareto-efektiivne jaotus. Teiseks näiteks Pareto-efektiivse jaotuse saavutamisest on kaubavahetus – mõlemad kauplevad pooled annavad ära hüviseid, mida neil on külluses ja saavad vastu midagi, millest nad tunnevad suuremat puudust.

Pareto-efektiivsus on ainult üks ressursside optimaalse jaotuse kriteerium. Mõned Pareto-efektiivsed jaotused on ühiskonna seisukohalt eriti ebasoovitavad. Näiteks jaotus, mille korral kõik kuulub ühele inimesele, on Pareto-efektiivne – kellegi teise heaolu ei ole võimalik parandada ilma ainsa omaniku heaolu vähendamata.