Pesa
|
See artikkel räägib loomaökoloogia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata Pesa (täpsustus). |
Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Tüüpilised pesaehitajad on linnud, kuid ka mitmed imetajad (näiteks oravad), kalad (ogalik), roomajad ja selgrootudest näiteks putukad, eriti ühiselulised, ehitavad pesi.
Pesade tegemiseks kasutatav materjal on väga varieeruv, levinumad on rohi, kõrred, lehed, muda, savi jne. Mõned liigid kasutavad selleks ka oma sülge (näiteks pääsuke). Looduslikud pesapaigad võivad asuda näiteks maapinna lohus, puude sees, kaljudes.
Üldiselt ehitab iga loomaliik isesuguse pesa. Pesa asukoha, suuruse, ehitusmaterjali, vooderduse ja muude tunnuste põhjal on tavaliselt võimalik määrata, mis liiki loom selle rajas.
Loomadel, kes saavad suguvõimeliseks alles mitmendal eluaastal, lööb pesapunumisinstinkt vahel välja veel enne suguvõimestumist. Sel juhul võib loom rajada nii-öelda proovipesa ja seal isegi elada, kuid mitte kasutada seda järglaste soetamiseks.
Vaata ka
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pesa |