Pierre de Coubertin
Parun Pierre de Coubertin (sündinud Pierre de Frédy; 1. jaanuar 1863 Pariis – 2. september 1937 Genf) oli prantsuse pedagoog ja ajaloolane, keda tuntakse eelkõige kaasaegsete olümpiamängude algatajana.
De Coubertin organiseeris 23. juunil 1894 rahvusvahelise konverentsi Sorbonne'is. Ta tegi ettepaneku kutsuda ellu olümpiamängud. Samas loodi Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja de Coubertin valiti organisatsiooni juhtima. Otsustati ka, et esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimuvad Ateenas Kreekas ja olümpiamänge hakatakse korraldama iga nelja aasta järel. Ateena mängud õnnestusid ja de Coubertin valiti ROK-i presidendiks.
Järgmised mängud toimusid aastal 1900 Pariisis. Kolmandad olümpiamängud peeti Saint Louises 1904. Kuna mõlemas linnas korraldati samal ajal ka maailmanäitus, jäid olümpiamängud nende varju.
Pierre de Coubertin astus ROK-i presidendi ametist tagasi 1924, pärast Pariisis toimunud mänge. Ta jätkas aupresidendina kuni oma surmani.
De Coubertin tõi olümpiamängudele maratonijooksu, kettaheite ja moodsa viievõistluse.
De Coubertini keha on maetud Lausanne'i, kuid tema süda on maetud kehast eraldi, antiiksete olümpiamängude varemete lähedale.
Vaata ka
muuda- Olümpiadeviis
- Antiikolümpiamängud
- Kaasaegsed olümpiamängud
- Ood spordile, de Coubertini pseudonüümide all avaldatud luuletus
Kirjandus
muuda- "Pierre de Coubertin" (kogumik; sisaldab: V. Novoskoltsev, "Leegitsev teatepulk", vene keelest tõlkinud Ralf Toming ja L. Lokotar; Pierre de Coubertin, "Olümpiaidee", kõned ja artiklid, saksa keelest tõlkinud E. Kudu). Eesti Raamat, Tallinn 1979, 240 lk