Piion

Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist. Piioneid eksisteerib kolme tüüpi: π⁺, π^– ja π⁰ (võib ka öelda, et piion on nende kolme osakese ühine nimetus). Piionid on kõige kergemad mesonid. Nad on nukleonidevaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomituumas.

Piioni π⁺ kvarkstruktuur

Piioni omadused

Piionite spinn on null ja nad koosnevad esimese põlvkonna kvarkidest. U-kvark ja d-antikvark moodustavad π⁺ piioni, d-kvark ja u-antikvark π^– piioni ning π⁰ võib võrdse tõenäosusega koosneda u-kvargist ja u-antikvargist või d-kvargist ja d-antikvargist. π⁺ ja π^– on laenguga piionid ja π⁰ on neutraalne piion. Laenguga piionid lagunevad nõrga vastastikmõju kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest)

$\pi ^{+}\to \mu ^{+}+\nu _{\mu }\,$

$\pi ^{-}\to \mu ^{-}+{\bar {\nu }}_{\mu }\,$

või elektroniks ja elektronneutriinoks (0,0123% juhtudest)

$\pi ^{+}\to e^{+}+\nu _{e}\,$

$\pi ^{-}\to e^{-}+{\bar {\nu }}_{e}\,$

Ülilühikese elueaga π⁰ laguneb kaheks gammakvandiks

$\pi ^{0}\to 2\gamma$

Järgmises tabelis on piionite põhilised omadused.

Osake	Sümbol	Antiosake	Sisalduvad kvargid	Spinn ja Paarsus	Seisumass MeV/c2	Eluiga s	Lagunemisteed
Laenguga Piion	π+	π–	$\mathrm {u{\bar {d}}} /\mathrm {d{\bar {u}}}$	Pseudoskaalar	139,6	2,60×10−8	μ+ + νμ
Neutraalne Piion	π0	Osake ise	$\mathrm {\frac {u{\bar {u}}-d{\bar {d}}}{\sqrt {2}}}$	Pseudoskaalar	135,0	0,84×10−16	2 γ