Pinnavorm
Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Pinnavormid on näiteks jõeorg, voor ja sandur, kuid ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormide hulgas on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovorm).
Liigitus kuju järgi
muudaKuju järgi jaotatakse pinnavormid positiivseteks, neutraalseteks ja negatiivseteks.[1] Positiivsed pinnavormid on ümbritsevast alast kõrgemad ja negatiivsed madalamad.
Liigitus suuruse järgi
muudaPinnavormide suuruse järgi eristatakse:
- planetaarseid pinnavorme – näiteks ookeanide keskahelikud või mandrid koos mandrilava ehk šelfiga.
- megavorme – mäestikusüsteemid (näiteks Andid), suured tasandikud, näiteks Lääne-Siberi madalik (sajad tuhanded ruutkilomeetrid);
- makrovorme – Otepää kõrgustik ja muud tuhandete ruutkilomeetrite suurused vormid;
- mesovorme – voorestikud ja muud kuni 10 km² suurusega alad;
- mikrovorme – väiksemad ebatasasused, näiteks astangud eespool mainitud pinnavormidel;
- nanovorme – vihmauurded, kartulivaod jms.
Liigestustihedus ja -sügavus
muudaTeatud ala pinnamoe ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse liigestustiheduse ja liigestussügavuse mõistet.
Liigestustihedus on positiivsete pinnavormide hulk teatud alal: mida rohkem neid on, seda liigestatum (suurema liigestustihedusega) on reljeef. Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm.
Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef.
Pinnavormide kaardistamine
muudaPinnavorme kujutavat kaarti nimetatakse topograafiliseks kaardiks.
Pinnavormide teke
muudaPinnavorme kujunevad geoloogiliste sise- ehk endogeensete jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude, kosmiliste ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul.
Eksogeensete jõudude toimel tekkinud pinnavormid jaotatakse kuhjelisteks ja kulutuslikeks.
Tekketeguri alusel saab pinnavormid liigitada järgmisteks rühmadeks:
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Väike entsüklopeedia 2002. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001. Lk 935.