Poonpei keel

Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.

Poonpei keel (Pohnpei keel)
Kõneldakse	Mikroneesia Liiduriigid, USA
Piirkonnad	Pohnpei saar
Kokku kõnelejaid	31 350 (2001)
Keelesugulus	Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Mikroneesia keeled Poonpei keel
Keelekoodid
ISO 639-3	pon

Poonpei keel on elav keel, 2001. aasta seisuga oli Mikroneesias selle kõnelejaid 29 000. Neist 24 000 kõnelejat oli Pohnpeil, 3430 Pohnpei kõrval asuvatel atollidel ja saartel, 280 mujal. Kõnelejate arv kokku: 31 350. Poonpei keel kasutab ladina kirja.

Piirkond

Poonpei keelt kõneldakse peamiselt Pohnpei saarel ja veidi ka USA-s. Pohnpei saar on üks hajusalt paiknevatest Karoliini saartest. See asub lähedal ekvaatorile, Uus-Guineast põhja pool ja Filipiinidest ida pool. Sellel saarel, mille nimi otsetõlkes tähendab "kivialtari peal", elab umbes 30 000 poonpeilast. Pohnpei saar kuulub Mikroneesia Liiduriikide alla. Mikroneesia Liiduriigid (ehk Mikroneesia) on riik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias, mis hõlmab Karoliini saarestiku ida- ja keskosa ning lääneosast Yapi saarerühma. Mikroneesia Liiduriikides on neli osariiki, neist üks on Pohnpei osariik, mis koosneb omakorda 163 saarest. Lingvistilised andmed ja rekonstruktsioonid protoaustroneesia ja proto-okeaania keeltest pakuvad, et inimesed, kes asustasid Mikroneesia rohkem kui 4000 aasta eest, on Kagu-Aasiast sisserännanud rahvad. Arvatavasti I aastatuhande lõpul või II aastatuhande algul tekkis Pohnpei saarel kõrgelt arenenud kultuur, millest on säilinud Nan Madoli paleede ja templite varemed. Eurooplaste saabumise ajaks (1525. aastal avastas saarestiku Portugali meresõitja Diego da Rocha) olid seal kujunenud omavahel nõrgalt seotud pealikuvõimuga ühendused, mille keskus oli Yapi saar.

Arvsõnad

Poonpei keeles, nagu enamikus Mikroneesia keeltes, on arvsõnade kasutamine üsna keeruline.

	I	II	III
1	ehu	emen	oumw
2	riau	riemen	rioumw
3	siluh	silimen	siluhmw
4	pahieu	pahmen	pahumw
5	limau	limmen	limoumw
6	weneu	wenemen	wenoumw
7	isuh	isimen	isuhmw
8	waluh	welimen	weluhmw
9	duwau	duwemen	duwoumw
10	eisek	ehk	ngoul

Nimisõnu loendatakse poonpei klassifikaatorite abil. Neid on üle 30. Iga nimisõna kuulub ühte või enamasse klassi. Arvsõna koos nimisõnaga kasutades tuleb sõltuvalt loendatavast rakendada vastavat klassifikaatorit. Näiteks on esimene, ehuga algav loendamise süsteem üldine. Seda kasutatakse lisaks ka ümmarguste asjade puhul. Teist süsteemi, mis algab sõnaga emen, kasutatakse elusolendite loendamiseks. Kolmandat süsteemi, mis algab sõnaga oumw, kasutatakse teatud küpsetatud toitude loendamiseks.

Kõigis nendes süsteemides koosnevad arvsõnad kahest morfeemist. See on nähtav allpool, kus jaotus kahe morfeemi vahel on näidatud plussmärgi kasutamise abil. (Juhtudel, kus tavaliselt kirjutatakse poonpei keeles uh, on siin näidatud kui kahe vokaali u + u järgnevus.)

	I	II	III
1	eh + u	e + men	o + umw
2	ria + u	rie + men	rio + umw
3	silu + u	sili + men	silu + uhmw
4	pahie + u	pah + men	pah + umw
5	lima + u	lim + men	limo + umw
6	wene + u	wene + men	weno + umw
7	isu + u	isi + men	isu + uhmw
8	walu + u	weli + men	welu + uhmw
9	duwa + u	duwe + men	duwo + umw

Esimene arvsõnade süsteem lõpeb tähega –u, teine saab lõpu –men, ja kolmas lõpu –umw. Need viimased morfeemid –u, -men ja –umw on arvsõna klassifikaatorid. Need klassifikaatorid on järelliited, mis on lisatud arvsõna tüvele näitamaks numbreid ühest üheksani. Näiteks esimeses süsteemis on arvsõna tüved eh-, ria-, silu- jne. Seega, arvsõnad ühest üheksani koosnevad alati arvsõna tüvest ja arvsõna klassifikaatorist. Kokkuvõttes on poonpei keeles vähemalt 29 arvsõna klassifikaatorit ehk eksisteerib vähemalt 29 viisi kuidas öelda "üks", 29 viisi kuidas öelda "kaks" jne, kuid ainult 3 viisi, kuidas öelda "kümme". Need kolm sõna "kümne" jaoks on eisek, ehk ja ngoul. Enamasti jagataksegi arvsõnade süsteemid gruppidesse selle järgi, millist sõna "kümne" jaoks konkreetne süsteem kasutab. Kõige levinum viis nummerdamiseks on siiski –u süsteem, mida tegelikkuses ei kasutata vaid ümarate asjade loendamisel, vaid ka teiste asjade ning tihti ka elusolendite loendamisel.

• Kõrgemad arvsõnad nagu näiteks pwiki "sada" ja kid "tuhat", jäävad kogu aeg samaks.
• Järgarvud moodustatakse eesliite ka- abil, mida mõnedes sõnades hääldatakse ke-.

Keele struktuuri andmed

Foneetika

Poonpei tähestikus on 20 häälikut – 16 üksikut tähte ja 4 kaksiktähte (digraafi). Need on esitatud tähestiku järjekorras järgnevalt:

a, e, i, o, oa, u, h, k, l, m, mw, n, ng, p, pw, r, s, d, t, w

Nagu näha, on poonpei keele tähestiku järjekord erinev eesti keele omast. Kõik vokaalid on tähestiku alguses ning d on tähestiku lõpus, erinevalt eesti keele tähestikust, kus vokaalid asuvad tähestiku erinevates kohtades ning d on eesti tähestikus neljas täht. Võrreldes näiteks eesti keelega on poonpei keeles pigem vähe häälikuid, sest kui arvata kaasa ka kõik võõrtähed, on eesti tähestikus 32 tähte, poonpei keeles on neid aga 20 ehk tunduvalt vähem. Kui võrrelda poonpei keele ja eesti keele häälikuid, siis leiame esimesest neli häälikut, mis on pigem ebaharilikud, kuna eesti keeles kaksiktähti tähestikus ei esine: oa, mw, ng, pw.

Järgnevalt kirjeldus ka nende hääldamisest:

a – [a] illabiaalne madal keskvokaal

e – [e] illabiaalne keskkõrge eesvokaal või [ɛ] illabiaalne keskmadal eesvokaal

i – [i] illabiaalne kõrge eesvokaal või [y] labiaalne kõrge (pingne) eesvokaal

o – [o] labiaalne keskkõrge tagavokaal

oa – [ɔ] labiaalne keskmadal tagavokaal

u – [u] labiaalne kõrge tagavokaal või [w] labiaal kõrge taga-(pool)vokaal

h – [:] näitab vokaali pikkust

k – [k] aspireerimata helitu velaarne klusiil

l – [l] heliline dentaalne lateraal

m – [m] heliline bilabiaalne nasaal

mw – [mᵂ] velariseeritud heliline bilabiaalne nasaal

n – [n] heliline dentaalne nasaal

ng – [ŋ] heliline velaarne nasaal

p – [p] aspireerimata helitu bilabiaalne klusiil

pw – [pᵂ] aspireerimata velariseeritud helitu bilabiaalne klusiil

r – [r͂] heliline alveolaarne tremulant

s – [sᵞ] palataliseeritud helitu alveolaarne frikatiiv

d – [t] aspireerimata helitu dentaalne klusiil

t – [ṭ] helitu retrofleksne klusiil

w – [w] kõrge taga-(pool)vokaal

Lisaks:

1) Tähte e on kasutatud nii /e/ kui ka /ε/ esitamiseks. Seepärast on nii /seisei/ kui ka /sεisεi/ hääldatud [seisei]. Kuna selline ebamäärane kirjutamisviis on suhteliselt harv, siis soovitatakse mõlemat häälikut kirjutada siiski kui e.

2) Tähti i ja u kasutatakse nii selleks, et väljendada vokaale, kui ka selleks, et väljendada poolvokaale. Poolvokaalide kirjutamine ja lugemine on järgmine: a) /y/ kirjutatakse alati kui i. Lugemisel – kui i (1) ees on vokaal või h, või (2) on sõna alguses ja sellele järgneb vokaal, esindab see /y/-d. Mujal on see /i/. b) /w/ kirjutatakse w enne vokaale ja u igal pool mujal. Lugemisel – u esindab /w/-d pärast vokaale või h-d. Mujal esindab /u/-d.

3) Poonpei keele konsonandid võivad esineda ka kahekordselt. Sellisel juhul on need kirjutatud nii nagu neid ka hääldatakse, v.a – /mwmw/ kirjutatakse mmw; /mwpw/ kirjutatakse mpw.

Fonoloogia

Fonotaktika

Poonpei keele fonotaktika võimaldab tavaliselt silpe, mis koosnevad konsonantidest (K) ja vokaalidest (V) järgnevalt: V, VK, KV, KVK. Selle süsteemi teevad keerulisemaks poonpei keele ortograafilised tavad ja fonoloogilised meetodid. Ortograafiliselt, i on kasutusel, et märkida tähte /j/ , kuigi see jäetakse tihti kirjutamata; -u realiseerub kui /w/; ja h märgib pikka vokaali.

Asendamine ja assimilatsioon

Fonoloogilised piirangud, mis on põhjustatud reduplikatsiooni ja assimilatsiooni poolt, mõjutavad sageli konsonantühendite hääldamist ja õigekirja. Häälikute muutusi, eriti reduplikatsiooni käigus tekkinuid, on tihti näha õigekirja muutustes. Kuigi näiteks afiksite ehk liidete poolt põhjustatud mõjutusi õigekirjas ei kajastata. Selleks, et muuta, tuletada ja hääldada poonpei keele sõnu korrektselt, peab tegevuste/protsesside järjekord olema järgmine: sulghäälikute assimilatsioon (sarnastamine), nasaalide assimilatsioon ja asendus nasaaliga. Esimest protsessi, sulghäälikute assimilatsiooni, on näha kõige rohkem reduplikatsiooni puhul koos muutustega õigekirjas. Selle protsessi käigus on lateraal /l/ või tremulant /r/ omastatud järgnevasse alveolaarsesse konsonanti: nur > nunnur ("leping").

Teine protsess, nasaalide assimilatsioon, annab kaks varianti: osaline ja täielik. Osalisel nasaalide assimilatsioonil omastab /n/ järgneva klusiili, et tekitada [mp], [mʷpʷ], [mm], [mʷmʷ], või [ŋk]. Näiteks, eesliide nan- ("sees") tekitab:

• nanpar, hääldatakse [nampar] ("passaadi hooaeg");
• nanpwungara, hääldatakse [namʷpʷuŋara] ("nende vahel");
• nankep, hääldatakse [naŋkep] ("sissepääs").

Täielikus nasaalide assimilatsioonis omastab /n/ kõrvuti olevad lateraalid ja tremulandid, et tekitada /ll/ või /rr/: lin + linenek > lillinenek (õigekirja muutus tuleneb reduplikatsioonist).[6] Kolmas protsess, asendus nasaaliga, annab samuti kaks varianti. Mõlemad variandid mõjutavad kõrvuti olevaid sama tüüpi konsonante: alveolaarseid; bilabiaalseid või velaarseid. Esimene variant on tihti põhjustatud reduplikatsiooni poolt, tulemuseks on õigekirja muutused: sel > sensel ("väsinud"). Teine variant, mis toimub bilabiaalsete ja velaarsete konsonantide piires, esineb üle sõna ja morfeemi piiride:

• kalap pahn hääldatakse [kalam pahn] ("alati saab olema/on");
• Soulik kin soupisek hääldatakse [souling kin soupisek] ("Soulikul on [tavaliselt] kiire").

See teine variant on foneemiliselt produktiivsem kui esimene: see sisaldab kõiki esimese variandi võimalikke tulemusi, aga lisana ka rühma kombinatsioone (näidatud all tabelis tärniga). Mõned alveolaarsed paarid tekitavad vahele tulnud vokaali, mis on all tabelis esitatud V-na.

Poonpei keele asendus nasaaliga

Alveolaarsed konsonandid

	-s	-d	-t	-n	-l	-r
s-	ns	–	–	–	sVl	sVr
d-	dVs	nd	–	dVn	dVl	–
t-	tVs	–	nt	tVn	tVl	tVr
n-	ns	nd	nt	nn	ll	–
l-	ns	nd	nt	–	ll	–
r-	ns	nd	nt	nn	ll	rr

Bilabiaalsed konsonandid

	-p	-pw	-m	-mw
p-	mp	mpw*	mm*	mmw*
pw-	mp*	mpw	mm*	mmw
m-	mp*	mpw*	mm	mmw*
mw-	mp*	mpw*	mm*	mmw*

Velaarsed konsonandid

	-k	-ng
k-	ngk	ngng*
ng-	ngk	ngng

Süntaks

Poonpei keeles on lauses sõnade järjekord tavaliselt SVO ehk subjekt-verb-objekt. Lause esimest fraasi, mis sisaldab nimisõna, nimetatakse nimisõnafraasiks, ja lause teist fraasi, mis sisaldab tegusõna, tegusõnafraasiks. Lause korrektset struktuuri võib kirjeldada järgneva skeemiga

			Lause
	Nimisõnafraas				Tegusõnafraas
Nimisõna	Arvsõna	Demonstratiiv		Aspekti marker	Määrsõna	Tegusõna
Ohl	riemen	-o		kin	kalapw	seiloak.

Riemeno ohl seiloak kin kalapw. ´Nood kaks meest reisivad tavaliselt tihti.`

Grammatilised kategooriad

Nimisõna

Nimisõnafraas koosneb nimisõnast ja, olenevalt nimisõna tüübist ja lause/ütluse iseloomust, teistest täiendsõnadest, mille eesmärk on nimisõna tähenduse ja olemuse selgitamine. Näited:

• aramas – ´inimene/isik`
• lih – ´naine`
• Dauk – tiitel, nimetus
• Limwei – nimi
• deke – saar
• lioal – välk, elekter
• dihpw – muru
• loahng – kärbes
• ehd – kott
• pahs – pesa
• ihmw – maja
• rahn – päev
• kaikai – lõug
• sahl – köis
• lapwed – soolavee angerjas
• sewi – merikarp

Ühesilbilise nimisõna vokaali pikenemise reegel

Poonpei keeles on vaid üks häälikute reegel, mis kehtib ainult nimisõnadele – ühesilbilise nimisõna vokaali pikenemise reegel. Selle reegli tulemusena toimub teatud ühesilbilistes nimisõnades vokaali pikenemine. Selle reegli kasutamist võib näha allolevate näidete põhjal, kus mõned nimisõnad on esitatud nii nende vabas vormis kui ka koos järelliitega -n, mis tähistab omandisuhet ja omadust (inglise eessõna ´of`). Vokaalid, mis asuvad enne järelliidet -n on põhivokaalid.

• ngehn – ´hing` – ngenin
• sahpw – ´maa` – sapwen
• pwohng – ´öö` – pwongen

Nende nimisõnade puhul, kus puudub liide, on vokaalid pikad. Nendele nimisõnadele vastavates järelliitega vormides on vokaalid lühikesed. Siiski on teistest Mikroneesia keeltest leitud selle reegli mõjutustest ühesilbilistele nimisõnadele teistsuguseid seletusi. Nähtavasti on see reegel vanem kui viimaste vokaalide kustutamise reegel ning seepärast arvatakse, et alguses kehtis vokaali pikenemine ka kahesilbilise nimisõna esimesele vokaalile. Hiljem aga kaotati viimased vokaalid ära. Kui eeldada, et mingil ajal minevikus kirjutati sõna pwihl kui * pwili ja sõna ngehn kui * ngeni, siis võib tuletada nende sõnade praeguse õigekirja nende reeglite abil:

Vanem vaba vorm	* pwili	* ngeni
Vokaali pikendus	pwihli	ngehni
Vokaali kustutamine	pwihl	ngehn

Järelliite vanem vorm oli * -ni. Praegused järelliitega vormid nendest nimisõnadest võib tuletada järgnevalt:

Vanem vorm	* pwili + ni	* ngeni + ni
Vokaali pikendus	–	–
Vokaali kustutamine	pwilin	ngenin

Nendes järelliitega vormides on nimisõnade tüvede viimased vokaalid (põhivokaalid) säilitatud, kuna need ei ole sõnas viimasel kohal. * -ni viimane vokaal on kustutatud. Vokaali pikenemise reegel nendes vormides ei kehti. (Vokaali pikenemise reeglil on ka erandlikke sõnu, näiteks pil ´arve`; wil ´testament`; pis ´tõrv, pigi`; dipw ´klann`. Kõige erandlikumad sellistest sõnadest on need, mis on laenatud inglise keelest. Õigeid poonpei keele näiteid leiab siia harva.) On ka mõned nimisõnad, millel on pikk vokaal nii nende vabades vormides kui ka järelliitega (omandisuhet, omadust väljendav; ingl. k. eessõna ´of`) vormides. Näiteks:

• ihpw ´oda käepide` – ihpwin
• rahn ´päev` – rahnin
• moahd ´kaja` – moahdin
• pwohr ´pakk, kartong` – pwohrin
• uhp ´taimeliigid` – uhpin

Sellistele nimisõnadele on omane pikk vokaal. Enne -n –i asetsev vokaal ei ole sellistes vormides ilmselt põhivokaal.

Nimisõnade jagamine klassidesse

Nimisõnade klassid on määratud kahe kriteeriumi järgi: tähendus ja funktsioon. Tähenduse kriteeriumi järgi võib näiteks kõik nimisõnad, mis tähendavad elusolendeid, panna ühte klassi; kõik nimisõnad, mis tähendavad piklikke asju, panna teise klassi; kõik nimisõnad, mis tähendavad toitu, panna kolmandasse klassi jne. Funktsiooni kriteeriumi järgi võib nimisõnad jagada klassidesse vastavalt nende võimele kombineeruda mingi kindla liitega või ilmneda mõnes kindlas grammatilises konstruktsioonis.

Kõige olulisem on teha vahet kahel nimisõnade klassil, mida nimetatakse pärisnimedeks ja üldnimedeks.

Pärisnimed

Pärisnimed osutavad ühele, individuaalsele üksusele. Näiteks nimisõna Marce on ühe inimese nimi ja Spam on ühe konkreetse toote nimi. Näited:

• Marce ´inimese nimi`
• Spam ´toote nimi`
• Kolonia ´linna nimi`
• Kirismas ´püha nimi (jõulud)`
• Sapahn ´riigi nimi (Jaapan)`

Üldnimed

Need nimisõnad viitavad asjade rühmadele, mitte individuaalsetele üksustele. Näiteks nimisõna ohl ei ole mingi kindla mehe nimi, vaid viitab ükskõik millisele mehele. Samuti viitab nimisõna ihmw tervele objektide klassile, mida kutsutakse majadeks. Näited:

• ohl ´mees`
• ihmw ´maja`
• limwakatantar ´tuhatjalgne`
• resires ´madalik`
• tih ´luu, kont`

Nimisõnafraasid

Pärisnimed moodustavad tavaliselt üksinda terve nimisõnafraasi. Üldnimed aga esinevad nimisõnafraasides koos piiritlevate sõnade või morfeemidega, kuna üksinda olles viitavad need tervele objektide klassile. Ainult siis, kui tahetakse viidata tervele objektide klassile, või kui ühe klassiliikme identiteet ei ole oluline, võivad üldnimed olla nimisõnafraasides üksinda. Näited:

• Aramas kin mehla. – ´Inimesed surevad.`
• Seri kin sengiseng. – ´Lapsed nutavad.`
• Emp me iou. – ´Kookospähkli krabid on maitsvad.`

Üldnimesid kasutatakse üksinda ka vastandust väljendavates lausetes, kus nimisõna, mida rõhutatakse, ei viita ühele konkreetsele asjale, vaid oluline on fakt, et see objekt kuulub teise objektiga võrreldes erinevasse klassi. Näited:

• Sompihr me kohdo, kaidehn sohpw. – ´Lennuk saabus, mitte laev.`
• Mwahmw iousang kou. – ´Kala on maitsvam kui loomaliha.`

Sarnaselt, kui tahetakse väljendada millegi eksisteerimist, on üldnimed nimisõnafraasides üksinda. Näited:

• Mie kahs? – ´Kas seal on gaas?`
• Sohte mwenge. – ´Seal ei ole süüa.`
• Mie nei pwihk. – ´Mul on siga.`

Nimisõnafraasid, mis sisaldavad täiendsõnu

Näited nimisõnafraasidest, kus peamisele nimisõnale on lisandunud täiendsõna: (b) pwutako – ´too poiss` (c) pwutak silimeno – ´nood kolm poissi` (d) pwutak reirei silimeno – ´nood kolm pikka poissi` (e) pwutak silimen me lalaido – ´nood kolm poissi, kes püüavad kala` (f) nei pwutak silimeno – ´minu kolm poega seal`

Kõik need nimisõnafraasid on sarnased, kuna omavad sama (peamist) nimisõna pwutak ´poiss`. Fraasid erinevad täiendsõna poolest. Lauses (b) on peamine nimisõna piiritletud demonstratiivi –o-ga (´too, eemal sinust ja minust`) ja lauses (c) arvsõnaga silimen ´kolm`. Lauses (d) on lisatud omadussõna reirei ´pikk` ning lauses (e) on kaasatud relatiivlause me lalaid ´kes püüavad kala`. Lauses (f) on kaasatud omastava asesõna klassifikaator nei ´minu`.

Nimisõnade võrdlus eesti keelega:

• Arv e numerus – ainsus/mitmus/kaksus – eesti keeles eristatakse ainsust ja mitmust; poonpei keeles lisandub neile ka kaksus ehk duaal, mille puhul on huvitav ´meie` vorm, mida on lausa kolm erinevat: esiteks – see, mis tähendab ’meie, aga mitte sina/teie’; teiseks – see, mis tähendab ´meie kaks`; kolmandaks – see, mis tähendab ´meie kolm või rohkem`
• Sugu – meessugu/naissugu/kesksugu – eesti keeles puudub isikuliste asesõnade puhul sooline eristamine (tema – nii nais- kui meessugu); poonpei keeles samamoodi (ih ´tema` – nii nais- kui meessugu)
• Määratus – väljendavad artiklid – eesti keeles pole konkreetseid artikleid, vaid on sõnad üks, see, mingi; poonpei keeles samamoodi – puuduvad konkreetsed artiklid, kasutatakse sõnu see, too jne.

Isikulised asesõnad

Ainsus	I	ngehi	mina
	II	kowe/koh	sina
	III	ih	tema
Duaalsus/mitmus	I ekskl.	kith	meie, eksklusiivne'*
Duaalsus	I k.a	kita	meie kaks, k.a'**
	II	kumwa	teie kaks
	III	ira	nemad kaks
Mitmus	I k.a	kitail	meie kolm või rohkem, k.a
	II	kumwail	teie kolm või rohkem
	III	irail/ihr	nemad kolm või rohkem

'*eksklusiivne tähendab, et rääkija jätab välja inimese/inimesed, kellega ta räägib, ehk kiht tähendab ’meie, aga mitte sina/teie’, see, mitut inimest sisaldab ’meie’, ei ole oluline

'**kaasa arvatud ehk rääkija arvab kaasa ka inimese/inimesed, kellega ta räägib

Tegusõna

Poonpei keeles on kahte tüüpi tegusõnu: sihitud ja sihilised. Sihilised verbid on need, millel on olemas nii subjekt kui ka objekt. Sihitud verbid aga näitavad enamikku muudest tegusõnalistest, omadussõnalistest ja määrsõnalistest seostest. Enamikul sihilistel ja sihitutel verbidel on ühesugused tüved. Poonpei keel eristab nelja grammatilist aspekti: imperfektiivne (tähistab piiritlemata situatsiooni), harjumuspärane (tegevus, mis toimub harjumuspäraselt), duratiivne (situatsioon kestab vaid teatud aja) ja perfektiivne (tähistab piiritletud situatsiooni). Tegusõnafraasides järgnevad aspekti markeritele määrsõnad ja viimasena põhitegusõna.

Sihitud verbid

Poonpei keele sihitud verbid võib jaotada järgnevalt:

1) Üldised sihitud verbid

a) Tegevust väljendavad verbid/Aktiivsed verbid

• Aktiivne: mwenge – sööma

• Resultatiivne/Tulemust väljendav: lop – lõigatud olema

• Neutraalne: les – lõhenema, lõhenenud olema

b) Tegevust mitte väljendavad verbid/Mitteaktiivsed verbid: mi – eksisteerima

2) Omadussõnad: pweipwei – rumal olema

Ajalooliselt on sihitud verbid arenenud ilmselt sihilistest verbidest loobudes nende järelliidetest ja vokaalivaheldustest. Sihitute verbide iseloomulikud jooned on vokaalivaheldus (ablaut), reduplikatsioon, järelliide –ek, ja eesliide pV, kus V tähistab ükskõik millist vokaali. Eksisteerib viis tegusõnalist eesliidet, mis käituvad kui seotud morfeemid: kausatiivne ka-, eitavad sa- ja sou-, ja kaks teist täiendsõna ak- ja li-. Kausatiivne eesliide ka- muudab sihitud verbid sihilisteks. See on kõige produktiivsem eesliide, kuna see on ainuke, mis saab eelneda neljale teisele eesliitele. See ilmneb tihti ka koos reduplikatiivse vokaali järelliitega. Näiteks koos sõnaga luwak, "kade olema":

• Liho luwak: See naine on kade.
• Liho kaluwak: Seda naist tehti kadedaks.
• Liho kaluwaka lihet: See naine tegi (teised) naised kadedaks.

Aga ka: pisek ´tegevuseta` – soupisek ´tegus, toimekas (ehk mitte tegevuseta)` – ja kasoupisek `hõivatuks tegema`.

Suur osa sihituid verbe omavad ainult sihilist kausatiivset vormi: pweipwei > kapweipwei, "rumal olema." Selliste tegusõnade hulgas, kus ka- on produktiivne, on ainult omadussõnad ja mõned tulemust väljendavad sihitud tegusõnad, millel on nii sihitu kui ka sihiline kausatiivne vorm. Kuigi eesliide on produktiivne mitmete aktiivsete ja tulemust väljendavate verbide puhul, ei ole see produktiivne neutraalsete sihitute verbide puhul, ega ka mõnede sihitute verbide puhul, mis väljendavad kehaga seotud funktsioone/tegevusi, nagu:

• asi ´aevastama`,
• lolok ´kulmu kortsutama`,
• ingirek ´haisema`.

Eesliitel ka- on tihti ka ühildatud allofoonid, näiteks soai’st (lugu rääkima) saab koasoia (rääkima), ja rir’ist (peidetud olema) saab kerir (salajane armsam). Nagu on näha nende näidete põhjal, põhjustab eesliide tihti semantilise erinevuse.

Sa- ja sou- eesliidete abil saadakse eitust väljendavad verbid. Sa- üldine tähendus paistab olevat ei, samas kui sou- tähendus on enamasti eesliide eba-. Järelikult:

• wehwe, mõistma; sawehwe, mitte mõistma
• pwung, õige; sapwung, väär
• nsenoh, murelik, mures; sounsenoh, muretu

Nagu ka-, näitab ka sa- ühildatud allofooni:

• ese ´teadma` > sehse ´mitte teadma`;
• loalekeng, ´intelligentne` > soaloalekeng ´rumal` (´mitte intelligentne`).

On leitud vaid üks näide, kus sa- eelneb eesliitele ka-: sõna koasoakoahiek tähendab ´sobimatu, kohatu`, tulenedes verbist koahiek ´kompetentne olema`.

Üldised sihitud verbid

Üldised sihitud verbid kirjeldavad tegevusi või sündmusi. Need jagunevad kolmeks alatüübiks: aktiivne, resultatiivne ja neutraalne. Näiteks:

• mwenge ´sööma` ja laid ´kala püüdma` on aktiivsed;
• langada ´olema üles riputatud` ja ritidi `kinni olema` on resultatiivsed;
• deidei ´õmblema, õmmeldud olema` ja pirap ´varastama, varastatud olema` on neutraalsed (neil võib olla kas aktiivne või resultatiivne tähendus).

Kuigi resultatiivsed verbid sarnanevad mõnikord inglise keele passiivsete sihiliste verbidega, on need poonpei keeles tegelikult sihitute verbide klass, millel puudub täielikult aktiivi-passiivi eristamine. Näiteks:

• Ohlo pahn kilel tähendab nii ´See mees teeb pilti` kui ka ´Sellest mehest tehakse pilti`.

Reduplikatsioon on sageli produktiivne nii üldiste sihitute verbide kui ka omadussõnade seas. Tuletised sisaldavad tihti reduplikatsiooni:

• pihs > pipihs (urineerima);
• us > usuhs (välja tõmbama).

Paljud sihitud verbid on vokaalivahelduse abil tuletatud vastavatest sihilistest vormidest, mõnikord samuti reduplikatsiooni abil:

• par (sihiline) > periper (sihitu) "lõikama".

Teised sihitud verbid on tuletatud sihilistest verbidest läbi eesliite pV-, andes edasi vastastikuse tegevuse tähendust:

• kakil (vahtima) > pekekil (teineteist vahtima).

Need vastastikusel tegevusel põhinevad sihitud verbid moodustavad omaette alagrupi. Mõned sihitud verbid on tuletatud sihiliste verbide tüvest läbi järelliite –ek. Näiteks,

• dierek (olema leitud) diar’ist (leidma).

Mõnikord viib see kahe sihitu verbi tuletiseni ühest sihilise verbi tüvest, tavaliselt koos semantilise nüansiga:

• sihiline wengid (väänama), sihitu wengiweng (väänama/väänatud), sihitu wengidek (väändus/keerdus olema);
• sihiline widinge (petma), sihitu widing (petma/petetud olema); sihitu widingek (petlik olema).

Sihitute verbide hulgas on ka verbe, mis ühendavad oma objekte, vastupidi sihilistele verbidele, mis esitlevad objekte eraldi.

Omadussõnad

Poonpei keeles on omadussõnad üks sihitute verbide klassidest. Omadussõnad töötavad üsna sarnasel viisil teiste sihitute verbidega:

• E pahn tang/lemei – "Ta hakkab jooksma/ olema õel";
• E tangtang/lemelemei – "Ta jookseb/on õel";
• E tenge/lamai pwutako – "Ta jooksis selle poisi juurde/on selle poisi vastu õel".

Paljusid omadussõnu võib kasutada kui käske ja neil on ka sihiliste verbide vasted.

Ülivõrre antakse edasi järelliitega –ie, näiteks lingan "ilus," ja lingahnie "kõige ilusam." Omadussõnad võivad saada ka järelliite –ki ehk linganki tähendab "ilusaks pidama". Keskvõrded moodustatakse sõnade järjekorra ja järelliite –sang abil:

• Pwihke laudsang pwihko tähendab ´See siga on suurem kui too siga`.

Üks tunnusjoon, mis asetab omadussõnad eraldi mitteaktiivsetest verbidest on staatilise markeri me produktiivsus (erineb asesõnast ja abisõnast me), mis üldiselt on grammatiliselt ebakorrektne ükskõik millise sihitu verbiga:

• E mwahu, Ta on hea; ja E me mwahu, Ta on hea!
• E mi mwo, See eksisteerib seal; aga mitte *E me mi mwo.

Teine aspekt, mis asetab omadussõnad teistest sihitutest verbidest eraldi, on see, et omadussõnad eelnevad arvsõnadele, samas kui sihitud verbid järgnevad arvsõnadele. Samuti, omadussõnad üldiselt järgnevad peamisele nimisõnale, samas kui näiteks omastavad asesõnad ja murdarvud eelnevad nimisõnale:

• pwutak, poiss
• pwutako, see poiss
• pwutak silimeno, need kolm poissi
• pwutak reirei silimeno, need kolm pikka poissi
• nei pwutak silimeno, minu kolm poega seal
• orenso, see apelsin
• pahkis ehuwen orenso, üks neljandik sellest apelsinist

Sihilised verbid

Sihilistele verbidele on iseloomulikud järelliited. Mõned sihilised verbid lõpevad –VK-ga (K tähistab ükskõik millist konsonanti), olles ilma reduplikatsiooni või vokaalivahelduseta. Näited: poad > poadok ´istutama`, id > iding ´lõket tegema`.

Paljud sihilised verbid lõpevad –ih-ga, mõnikord kaasneb ka vokaali vahetus:

• mahlen > mahlenih ´joonistama`,
• sel > salih ´siduma`,
• erier > arih ´segama, uurima`.

See vorm on kõige produktiivsem ja kasutatakse enim laensõnadega. Näiteks: mahlenih, tuletatud saksa keelest – mahlen (joonistama, värvima). Mõned sihilised verbid, mis lõpevad lühikese vokaaliga, on sihitute verbide vasted (millel need lõpud puuduvad): näiteks

• langa > lang ´riputama`,
• doakoa > dok ´odaga torkama`,
• rese > rasaras ´teritama`.

Sihiliste tegusõnaliste järelliidete hulgas on ka näiteks perfektiivsed järelliited –ehr, -ki (mille abil tuletatakse tegusõnad nimisõnadest) ja suur hulk suunda väljendavaid järelliiteid (näiteks -ehng ´kellegi suunas, poole, vastu` ja –sang ´eemale, ilma`).

Omadussõnade ja tegusõnade võrdlus eesti keelega:

• Võrdlus – algvõrre/keskvõrre/ülivõrre – eesti keeles keskvõrre: omadussõna + m; ülivõrre: (kõige) + omadussõna + m ; poonpei keeles on nii kesk- kui ülivõrde väljendamiseks järelliited (-ie; -sang); huvitav on aga poonpei keele omadussõnade puhul see, et need kuuluvad tegelikult tegusõnade hulka, olles tegelikult sihitud verbid. Samas on ka eesti keeles omadussõnad seotud tegussõnadega. Neid seob see, et kõikide verbide kesksõnad võivad lauses käituda omadussõnadena (oleviku kesksõna ei saagi lauses käituda teisiti kui omadussõnana).
• Nii eesti kui ka poonpei keeles on sihilised ja sihitud tegusõnad: eesti keeles – sihilised (esinevad koos sihitisega) näiteks alustama (tööd), sihitud (esinevad ilma sihitiseta) näiteks algama; poonpei keeles – sihilised näiteks doakoa (odaga torkama) , sihitud näiteks asi (aevastama).
• Eitav kõneliik – eesti keeles väljendatakse eitust eraldi sõnade "ei" (mitte) või "ära" abil, näiteks ´ei mõista/mitte mõistma`, poonpei keeles väljendatakse eitust eesliidete sa- ja sou- abil, näiteks sawehwe ´mitte mõistma`.

Austav kõne

Austavat kõnet kasutatakse siis, kui viidatakse kõrgemast seisusest pohnpeidele. Olenevalt sellest, kas räägitakse teises või kolmandas isikus, võib antud lause erineda väga palju, kuna austav kõne hõlmab eraldi sõnavara, teemad on enamasti ilmalikud ja ülevad. Näited:

• pohnkoiohlap (sööma Nahnmwarki’ga),
• likena (kõrge pealiku naine),
• pahnpwoal (kaenlaauk; tavaliselt pahnpeh),
• kelipa (nalja tegema, tavaliselt kamwan)
• keipweni (hüüatus).

Austavas kõnes saab eristada kahte tasandit: kõrgem neist kahest on kuninglik austav kõne, mida kasutatakse ainult Nahnmwarki ja Nahnkeniga. Teine tasand on lihtsalt austav kõne, mida kasutatakse kõigi teiste ülematega või austatud isikutega. Näited:

Austav kõne	Kuninglik austav kõne
sapwellimemwi	sapwellimahr
nillimemwi	nillimahr
tehnpesemwi	tehnpasahr

Praegusel ajal on aga austava kõne kohta usaldusväärset infot raske leida ning selle oskajad räägivad seda samuti erinevalt. Ilmselt ainult väike osa poonpei keele kõnelejatest omab täielikku kontrolli austava kõne reeglite üle ning paljud selle oskajad ei soovi ka oma teadmisi jagada.

Keelenäited

• Menpihr kak pihr. – ’Linnud lendavad.’
• Wahr me i anahne, kaidehn sidohsa. – ’Ma vajan kanuud, mitte autot.’
• Soulik kohdo aio. – ´Soulik tuli eile.`
• Pwutako kohdo aio. – ´See poiss tuli eile.`
• Pwutak silimeno kohdo aio. – ´Need kolm poissi tulid eile.`
• Pwutak reirei silimeno kohdo aio. – ´Need kolm pikka poissi tulid eile.`
• Pwutak silimen me lalaido kohdo aio. – ´Need kolm poissi, kes püüavad kala, tulid eile.`
• Nei pwutak silimeno kohdo aio. – ´Minu kolm poega seal tulid eile.`