Potentsiaaliühtlustus
Potentsiaaliühtlustus (ingl electrical bonding) seisneb elektripaigaldise elektriseadmete pingealdiste osade ja kõrvaliste juhtivate osade omavahelises ühendamises potentsiaaliühtlustusjuhtide kaudu.
ühtlustuse tingmärk
Pingealtid osad on niisugused puutevõimalikud metallosad, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võivad elektriseadme rikke (nt kereühenduse) korral sattuda võrgupinge alla).
Kõrvalisteks juhtivateks osadeks loetakse pingeühtlustuse vaatekohalt elektripaigaldisse mittekuuluvaid puutevõimalikke juhtivaid osi, mis võivad elektrilist potentsiaali edasi kanda (hoonete metalltarindid, gaasi-, vee-, kütte- jms torustikud, juhtivad põrandad).[1]
Töökindluse huvides tehakse kõik potentsiaaliühtlustusühendused peamaanduslati vahendusel.[2]. Uutes hoonetes ühendatakse maanduslatiga ka nn vundamendimaandur, mis paigutatakse kinnise kontuurina piki hoone perimeetrit.
Seega on potentsiaaliühtlustussüsteem niisugune maandussüsteem, mis hõlmab lisaks elektriseadmete kaitsemaandamisele ka muude hoone juhtivate osade maandamist.
Potentsiaaliühtlustuse nõuetekohasel rakendamisel on kõigi puutevõimalike juhtivate osade potentsiaal ühesugune ja lähedane maa potentsiaalile. Siis ei teki ohtliku puutepinget ka näiteks juhul, kui inimene puudutab korraga veekraani ja elektriboileri metallkesta, mis on isolatsiooni halvenemise tõttu sattunud pinge alla (kui just pole tegemist vahetu kereühendusega, sest sel juhul läbib boileri korpuse kaitsejuhti lühisvool ja kaitselüliti katkestab automaatselt toitevoolu).
Vannitubades ja muudes niisketes ruumides peab olema oma potentsiaaliühtlustus, mis samuti ühendatakse hoone peamaanduslatiga. Sellega ühendatakse muuhulgas ka põrandaküttekaabli ja põranda vahel olev metallvõrk.
Kaitsemaanduse ja kaitsepotentsiaaliühtlustuse juhtide isolatsiooni tunnusvärv on kollakasroheline (vt Kaitsejuht) ja minimaalne ristlõige 2,5 mm2.
Hoone potentsiaaliühtlustus kaitseb ühtlasi veevarustussüsteemi metalltorustikku korrosiooni eest, sest potentsiaalide erinevusest tingitud lekkevoolud võiksid kiirendada torustiku korrodeerumist.
Potentsiaaliühtlustussüsteemi ei kasutata mitte ainult ohutuse tagamiseks, vaid ka kaitseks elektromagnethäirete eest, seega elektromagnetilise ühilduvuse saavutamiseks.
Viited
muuda- ↑ Sulev Käärid. Hoonete elektripaigaldustööd
- ↑ "Raivo Teemets. Elektrivarustus. Maandamine, lk 6(8)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. september 2017. Vaadatud 30. septembril 2017.
Kirjandus
muuda- Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus. Tallinn, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL-Expert), 2004, 103 lk