Pumpelektrijaam
Pumpjaam ehk pumpelektrijaam ehk pumphüdroelektrijaam ehk pumpjõujaam ehk hüdropumpjaam ehk hüdroakumulatsioonijaam on hüdroelektrienergiat salvestav rajatis, mida kasutatakse elektrienergia nõudluse tasakaalustamiseks. Sisuliselt on see energiasalv.[1] Energia salvestamiseks kasutatakse gravitatsiooni potentsiaalset energiat, pumbates vett madalamast veehoidlast kõrgemasse. Pumpamiseks kasutatakse tavaliselt odavamat elektrienergiat vähese tarbimise ajal. Suure energianõudlusega aegadel lastakse ülemise veehoidla vesi elektri tootmiseks läbi hüdroturbiinide. Kuigi kaod süsteemis muudavad jaama energianegatiivseks, on tegu siiski efektiivse viisiga elektrisüsteemi stabiliseerimiseks.
Pumpjaamad võimaldavad salvestada katkendlike energiaallikate (päikese, tuule ja teised taastuvad energiaallikad) või liigset stabiilsete allikate (põlevkivi, tuuma) energiat suurema energiakoormusega aegadeks.[2][3] Võrreldes sarnase nimivõimsusega hüdroelektrijaamadega on pumpjaamade veehoidlad palju väiksemad ja tööperioodid on tihti lühemad kui pool päeva.
Pumpjaam on kõige suurema salvestusvõimega elektrivõrgu salvestusmeetod. 2017. aastal olid sellised jaamad 95% kogu maailma võrguga ühendatud salvestusmahust. Süsteemi kogu kasutegur on 70–80% või lausa 87%.[4][5] Pumpjaamade põhiline negatiivne aspekt on spetsiifilise asukoha vajadus. Olulised on nii geograafiline kõrgus kui ka vee kättesaadavus. Sobilikud asukohad on mägedes, kus võib olla looduslikku ilu. See tekitab rajamisele ökoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Mitmed väljapakutud uued kohad on olnud tööstuspiirkondades, näiteks vanades kaevandustes.
Euroopa Liidu määrustes [6] on seda tüüpi rajatist nimetatud pumpelektrijaamaks, kuid mitmes teadustöös ka pump-hüdroakumulatsioonijaamaks.[7]
Ülevaade
muudaVähese elektritarbimise ajal kasutatakse üleliigset tootmisvõimsust, et pumbata vett ülemisse veehoidlasse. Kui elektri nõudlus suureneb, vabastatakse vesi läbi turbiini alumisse veehoidlasse, tootes niimoodi elektrit.
Ainult pumpjaamana toimiv jaam pumpab vett ülemisse veehoidlasse, kuhu vesi muul moodi ei tule. Salvestamiseks on võimalik kasutada ka veehoidlaid, kuhu voolab vesi ka looduslikult ojade või jõgede kaudu sisse. Sellised jaamad, mis pumpasid üldse ei kasuta, on lihtsalt hüdroelektrijaamad. Ka ilma pumpadeta hüdroelektrijaamu, millel on suur veehoidla, on võimalik kasutada elektrivõrgu tasakaalustamiseks, peatades elektri tootmise ja vee liikumise vähese tarbimise ajaks.
Pumpjaamad Eestis
muudaEestisse pumpjaamasid rajada on kulukas ning sellise salvestusviisiga jaamad Eestis ei tarvitse olla efektiivsed, kuna Eestis puuduvad kõrgel asuvad looduslikud järved . 2023. aasta alguses oli Eesti arenduskavas plaan rajada Paldiskisse pumpjaam (Projekt Energiasalv).[8]
Paldiski Energiasalv
Projekti Energisasalv arendustöid alustati 2009. aastal ning ehitama hakatakse 2024. aastal.[8] Elektrijaama koguvõimsuseks on plaanitud 500 MW ja lisaks kavandatakse sinna toodetava ja tarbitava elektrienergia ülekandmiseks 300 kV alajaam ja trassikoridor asukoht ühendusega olemasoleva Paldiski keskalajaamaga. Paldiski energiasalve tööpõhimõtte aluseks on Zero Terraini[9] tehnoloogia, mis võimaldab teha pumpjaamu kohtades, kus puuduvad kõrgel asetsevad veekogud. Zero Terraini[9] põhimõte seisneb selles, et rajatakse pumpturbiinid ja veehoidla sügavale maa alla ning maa peal asub vee sissevõtu veekogu.[8][9]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Manivald Kruup. "Pumpelektrijaama ehitamine Eestisse" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. detsember 2014. Vaadatud 5. oktoobril 2019.
- ↑ "Storage for a secure Power Supply from Wind and Sun" (PDF) (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2019.
- ↑ Rehman, Shafiqur; Al-Hadhrami, Luai; Alam, Md (30. aprill 2015). "Pumped hydro energy storage system: A technological review". Renewable and Sustainable Energy Reviews. 44: 586–598. DOI:10.1016/j.rser.2014.12.040 – cit. via ResearchGate.
- ↑ "Energy storage - Packing some power". The Economist. 03.03.2011. Vaadatud 05.10.2019.
- ↑ Yang, Chi-Jen. Pumped Hydroelectric Storage Duke'i Ülikool.
- ↑ "KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/564". Euroopa Liidu Teataja. 19. november 2021. Vaadatud 16.02.2023.
- ↑ "Projektide otsing: hüdroakumulatsioonijaam". ETIS16.02.2023.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 "Paldiski Pump-hüdroakumalatsiooni elektrijaam". Energiasalv.ee. Vaadatud 16. veebruar 2023.[alaline kõdulink]
- ↑ 9,0 9,1 9,2 "Zero Terrain tehnoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2023-03-09. Vaadatud 09. märts 2023.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend)