Rūmī

Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (pärsia keeles مولانا جلال الدین محمد رومی, türgi keeles Mevlânâ Celâleddin Mehmed Rumi) ehk Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Balkhī; varem eestindatult ka Džalaluddin Rumi või Džalal ad-Din Rumi; enamasti lihtsalt Rūmī (30. september 1207, Balkh tänapäeva Afganistanis või Vahš Kurgonteppa lähedal tänapäeva Tadžikistanis – 17. detsember 1273, Konya tänapäeva Türgis) oli pärsia luuletaja, jurist, teoloog ja õpetlane, sufi müstik. Suurema osa elust tegutses Konya linnas.

23 meetri kõrgune Rūmī kuju. Buca, İzmir, Türgi

Jalāl ad-Dīn Rūmī pühendas oma ekstaatilisi nägemusi ja elamusi sisaldava mahuka gaseelikogu "Dīvān-e Šams-e Tabrīzī" ehk "Dīvān-e Kabīri" derviš Shams-i-Tabrīzīle, kelle juhtimisel ta avastas olemise metafüüsilise sügavuse. Rūmī umbkaudu 26 000 värsireast koosnev müstiline õpetuspoeem "Masnavī" on pärsiakeelses maailmas koraani järel kõige tähtsam kirjandusteos. Õpilaste kirjapandud on Rūmī vestlustekogu "Fihi ma fihi" ("Selles on, mis selles on"). Rūmī järgijad lõid tema eeskujul Mevleviye ehk pöörlevate dervišite vennaskonna, mille liikmed otsivad jumalikku ekstaasi erilise muusikalise saatega tantsurituaali abil.

Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumi ettepanekul kuulutas UNESCO 2007. aasta rahvusvaheliseks Rūmī aastaks.

Ehkki veel 1979. aastal tõdes kirjandusteadlane ja tõlkekriitik Sergei Issakov, et teiste pärsia luuleklassikute kõrval on Rūmī jäänud eesti keelde tõlkimata, on nüüdseks tõlkes ilmunud mitu Rūmī värsikogu. Ingvar Luhaääre tõlkes on Eesti Luuleliidult ilmunud kogumikud "Mida öeldi roosile sellist" (2009) ja "Lend salajasse taevasse" (2012), Doris Kareva aga tõlkis ja avaldas kirjastuses Verb 2013. aastal kogumiku "Päikesesõnad", millele kirjutas kommentaarid ja järelsõna Kalle Kasemaa. 2020. aastal avaldas kirjastus Koolibri Mathura tõlgitud antoloogia "Paradiisisõnad".

Rūmī ainetel on Eesti helilooja Maria Kõrvits loonud instrumentaalteose "Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi".