Riikkond
Riikkond (varem on eesti keeles kasutatud ka terminit "riik") on Maa pinna kõige laiaulatuslikum biogeograafilise liigestatuse üksus, mille aluseks on taimede ja loomade ajalooline ja evolutsiooniline jaotumus (levik).
Riikkonnad on maapinna suured alad, kus taimed ja loomad on arenenud suhteliselt isoleeritult pika aja jooksul, olles eraldatud erinevate geoloogiliste suurobjektide poolt, näiteks ookeanid ja suured kõrbed, mis on häirinud taimede ja loomade migratsiooni.
Maailma Looduse Fondi riikkonnad
muuda
██ Nearktis
██ Palearktis
██ Afrotroopis
██ Indo-Malai
██ Australaasia
██ Neotroopis
██ Okeaania ja Antarktika riikkonda pole kujutatud
Kõige enam kasutatakse Maailma Looduse Fondi (WWF) määratletud riikkondi, mis suuresti baseeruvad Pielou (1979) ja Udvardy (1975) töödel. Selle järgi on maakera maismaaline osa jaotatud 8 riikkonnaks:
- Nearktis – 22,9 miljonit km² (hõlmab suurema osa Põhja-Ameerikast)
- Palearktis – 54,1 miljonit km² (hõlmab suure osa Euraasiast ja Põhja-Aafrika)
- Afrotroopis – 22,1 miljonit km² (hõlmab Alam-Sahara Aafrika)
- Indo-Malai riikkond – 7,5 miljonit km² (hõlmab India piirkonna ja Kagu-Aasia)
- Australaasia – 7,7 miljonit km² (hõlmab Austraalia, Uus-Guinea ja nende lähisaared)
- Neotroopis – 19,0 miljonit km² (hõlmab Lõuna-Ameerika ja Kariibi piirkonna)
- Okeaania – 1,0 miljonit km² (hõlmab Polüneesia, Fidži ja Mikroneesia)
- Antarktika – 0,3 miljonit km² (hõlmab Antarktika).