Rohtla

See artikkel on maastikutüübi kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Rohtla (perekonnanimi).

Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.

Rohtlad esinevad kõikidel mandritel peale Antarktise, kummalgi poolkeral.

Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Ungaris pustaks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Lõuna-Ameerikas paiknevad rohtlad nii lähistroopikas, kus neid nimetatakse pampaks, kui ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus nad kannavad nime ljaano ja kampo.

Esineb metsa ja rohtla vahepealset maastikku, kus puid küll leidub, kuid suhteliselt harvalt, üksikuna või väikeste saludena. Aafrika puisrohtlat nimetatakse savanniks, Eesti puisrohtlat puisniiduks.

Rohttaimede kõrgus rohtlas võib olla üsnagi erinev. Loopealsel võib see mitte ületada mõnda detsimeetrit, aga preerias, pampas ja savannis võivad rohttaimed olla inimesest kõrgemad.

Põhjusi, miks rohtlas puid ei kasva, on mitmeid. Tundras on maas igikelts, mis takistab puudel oma juurte pinnasesse ajamist ja üksnes rohttaimed, kelle juurestik sügavale ei küündi, saavad seal kasvada. Luhal toimuvad perioodilised üleujutused, millega toimetulekuks noored puud pole kohastunud. Niidul, näiteks puisniidul võib puude kasvamist takistada loomade karjatamine: kariloomad söövad äsjatärganud puud ära. Nad söövad rohttaimi ka, aga rohttaimed kasvavad juurest tagasi.

Puud vajavad tavaliselt kasvamiseks rohkem vett kui rohttaimed, sellepärast kipuvad rohtlad asuma maailma kuivemates paikades.