Roos

See artikkel räägib taimest; haiguse kohta vaata artiklit Erüsiipel; perekonnanime kohta artiklit Roos (perekonnanimi)

---

Roosideks nimetatakse roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda (Rosa) kuuluvaid, looduslikult esinevatest kibuvitsaliikidest aretatud dekoratiivtaimi.

Tavaliselt mõeldakse roosi all kibuvitsa kultuurteisendit või sorti. Roose kasvatatakse ilutaimena.

Rooside kroonlehtedest toodetakse roosiõli. Mitmed kultuursordid ei anna vilju, sest kroonlehtede tiheda paigutuse tõttu jäävad õied viljastumata. Roose paljundatakse sordipuhtuse säilimise nimel vegetatiivselt, kuid kuna eri liigid ja hübriidid ristuvad kergesti, siis uute sortide saamise eesmärgil ka generatiivselt.

Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need sordid on jaotatud umbes 50 sordirühma. Enim kasvatatakse 8000 – 10 000 roosisorti.

Sordirühmi

• Looduslikud liigid
• Vanad roosid ehk ajaloolised sordid

Modernsed sordid:

• Floribundroosid
• Polüantroosid
• Teehübriidroosid
• Väikesed põõsasroosid, sh pinnakatteroosid
• Põõsasroosid

• Roniroosid
• Miniatuurroosid e kääbusroosid

Eestlaste järgi nimetatud roose

1939. aastal pühendati esimene eestlasele aretatud roosisort president Konstantin Pätsile. Selle kreemikaskollaste õitega roosi nimeks pandi „Staatspräsident Päts“, sordi aretas Christoph Weigand Saksamaalt.

1968. aastal aretas tollane Eesti NSV Teaduste Akadeemia president Johan Eichfeld geraaniumpunaste õitega teehübriidroosi „Friedebert Tuglas“.

Roosikasvataja Mart Ojasalu on oma roosisorte nimetanud tuntud eestlaste järgi. 1990. aastate lõpust pärineb kuldkollane „Mati“ ehk „Mati Nuude“, 1992. aastast merevaigukollane „Peaminister Savisaar“, 2007. aastast veripunaste rosettõitega põõsasroos „Marie Under“, 2008. aastast pühendatud tumeroosade õitega roos „Ilon“ ehk „Ilon Wikland“. 2021. aastal nimetati Anett Kontaveidi auks roosisort "Anett" (aretajad Mart ja Mari Ojasalu).

Vaata ka

• rodoloogia

Välislingid

• Reaalsete isikute järgi nimetatud roosisortide nimekiri
• Huvitavaid fakte rooside kohta