Rullsuusatamine

Rullsuusatamine (ingl roller skiing) on suvine ilma lumeta treeninguviis, milleks kasutatakse rullsuuski (kõnekeeles rullid) ehk ratastega suuski. Rullsuusatada saab kõva kattega pinnal ning tehnika sarnaneb murdmaasuusatamise omaga. Lisaks murdmaasuusatajatele harrastavad rullsuusatamist paljud teised sportlased, et arendada oma kehalist treenitust, sest see parandab üldfüüsilist vormi ja vastupidavust ning treenib kogu keha lihaseid .

Ajalugu

Esimesed rullsuusad valmisid 1930. aastate Põhja-Euroopas ja Itaalias. 1950. aastate alguses kasvas murdmaasuusatamise kui võistlusspordi populaarsus ning sellega kaasnes suurem vajadus suviste treeningute järele. See omakorda tõstis järgnevate aastakümnete jooksul rullsuusatamise menu ning 1970. aastatel toimus ka esimene rullsuusatamise võistlus.

1992. aastal tunnustas Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) rullsuusatamist kui murdmaasuusatamisest eraldiseisvat spordiala.

Varustus

Rullsuusatamisel kasutatakse rullsuuski ja suusakeppe. Turvalist sõitu aitab tagada kiivri kandmine

Rullsuusatamisel kasutatakse rullsuuski, kuhu kinnituvad rattad – enamasti on nii ees kui taga üks ratas, mõnel mudelil on aga lausa kaks ratast taga. Rattaid valmistatakse mitmetest materjalidest ja erinevas suuruses ning valida tuleks selle järgi, millisel pinnal, mis tehnikas ja kui kiiresti soovitakse rullidel sõita. Rullsuusa raami materjali valik oleneb sõitja keharaskusest ning sellest, kui kerget ja juhitavat suuska ta eelistab, pikkus aga nt suusatehnikast ja sõidu eesmärgist: pikema raamiga rullsuusad on mõeldud eelkõige treeninguks ning lühema raamiga rullsuusad sobivad paremini võistlemiseks.

Rullsuusatamise kepid on samasugused kui murdmaasuusatamisel, kuid kepi otsa tuleks panna spetsiaalsed suveks sobivad otsikud. Samuti saab rullsuuskadega kanda tavaliste suuskadega kantavaid saapaid, mis kinnitatakse klambrite abil suusale.

Turvalisus

Ehkki paljudes spordikeskustes ja linnades on tagatud asfaltkattega ratta- või spetsiaalselt rullsuuskadele mõeldud rajad, sõidavad suusatajad sageli rullsuuskadega ka sõiduteel. Avalikule sõiduteele suunduv rullsuusataja peaks meeles pidama, et rullsuuskadega ei saa kiirelt pidurdada ega ohtlikus olukorras kohe seisma jääda ning seetõttu on suurel kiirusel ka suurem õnnetuserisk. Rullsuusatamisel tuleks kindlasti kanda kiivrit ning tiheda liiklusega teel peaks seljas olema ka eraldus- või helkurvest .

Rullsuusatamine vs. murdmaasuusatamine

Rullsuusatamine klassikalises tehnikas

Erinevalt murdmaasuuskadest on rullsuuskadel all rattad. Rullsuuskade pikkus on tavaliselt 53–80 cm ja nende valik oleneb sellest, kas tegu on treeningu või võistlusega, ning teekatte profiilist . Tavasuuskade pikkus sõltub aga väga olulisel määral suusataja pikkusest ning olenevalt sõidutehnika valikust peaks suusk olema sõitjast pikem 10–20 cm .

Rullidel on tõukest saadav kiirus suurem kui samasugusel rajal suusatamisel. Lisaks on suusatamisel tekkiv hõõrdetakistus suusa ja lume vahel erinevates ilmaoludes väga muutuv ja seetõttu võib ka libisemine rajast olenevalt suuresti erineda. Rullsuusatamisel on aga rajaolud enamjaolt samad, seetõttu on ka veeremine erilaadsetel radadel sarnane ja kerge. Sellepärast on murdmaasuusatamine oluliselt tunnetuslikum spordiala kui rullsuusatamine, sest peab arvestama nii suusa libisemise ja pidamisega, tõusunurkade ja -suunaga jne, samal ajal kui rullsuusatamisel on iga samm n-ö kindla peale sooritatud, sest rullsuusk ei lähe naljalt „lipsama“.

Vaata ka

• Rullsuusad
• Murdmaasuusatamine