Vikipeedia

Sõjaline maskeering

Sõjaline maskeering ehk kamuflaaž on maskeering, mida militaarüksused kasutavad sõdurite, masinate ja positsioonide varjamiseks. Tähtis on keskkonna jäljendamine, mida on võimalik saavutada tehislikult, kasutades ümbrusele vastavaid värve ja materjale. Maskeerimine on tõhus eelkõige sellepärast, et inimese nägemismeel ei suuda eristada kõiki keskkonna üksikasju.[2] Sõna "kamuflaaž" võeti kasutusele esimese maailmasõja ajal ning see tuleneb prantsuskeelsest sõnast camoufler, mis tähendab 'peitma' või 'maskeerima'.

Täpsuslaskur kandmas moondeülikonda[1]
Maskeeritud üksused

Tänapäeva sõjataktika juures on maskeering oluline. Mitmed nüüdisaja materjalid ei paku maskeeringut nähtavas valguses mitte ainult inimsilmaga vaadatuna, vaid ka infrapuna- ja öövaatlusseadmetest vaadatuna. Üha enam eksitatakse vastast magnetvälja, soojuskiirguse, heli ja lõhnaga. Sõduri imiteerimiseks võib kaevikusse asetada soojusenergiat kiirgava keha, mis vaenlase termokaameras jätab mulje, nagu kaevikus varjaks end inimene.

Mitmed sõjandusest tuntud moondemustrid on 20. sajandi algusest leidnud kasutust nii kunstis kui ka moe- ja rõivaturul. Nii mõnegi tunnustatud kunstniku ja disaineri töödes on seda stiili kasutatud sõjavastase protesti sümbolina.

Maskeeringu piirangud

muuda

Kuigi võimalusi maskeerumiseks on palju, seab maskeeringu tüübile ja ulatusele piirid praktiline vajadus ning rahaline ja ajaline tasuvus. Kuna suurte üksuste rõivastamisel on oluline eelkõige maksumus, ei ole enamiku vägede kasutuses rohkem kui kaks erisugust riietust – üks lagendike ja teiste avatud maastike, teine džungli või metsa jaoks.[3] Arvestada tuleb sellega, et moondus ei tohi osutuda piiravaks: masinad ja kehakatted peavad tagama oma kaitseomadused ning võimaluse sooritada manöövreid. Vahel on eesmärkidest olenevalt mõttekas hoopis maskeeringust loobuda.[3] Teise maailmasõja ajal otsustasid Ameerika Ühendriikide õhujõud lennukitelt igasuguse maskeeringu eemaldada, et vähendada lennuki massi ja masinale mõjuvat õhutakistust. Nii üritati olla kergesti märgatavad, et vastane rünnakule meelitada. Sama taktikat kasutati ka külma sõja ajal.[4]

Ükski maskeering pole universaalne: igale maastikule sobib isemoodi muster, mille efektiivsus sõltub värvitoonidest ja kontrastist. Mustrite kasutamine tagab parema sulandumise keskkonda kui ühevärviline toon. See kehtib ainult paigal olles, kuna kamuflaaži varjav efekt kaob liikudes. Väikse kontrastiga mustrid sobivad paremini avatud maastikele, kus struktuuride varjud varieeruvad vähe. Suure kontrastiga mustrid sobivad metsamaastikele, kus varjud muutuvad pidevalt.[5] Mida kontrastsem on muster, seda kergemini on see liikumisel märgatav.[6] Kindlale keskkonnale välja töötatud mustrid on tunduvalt tõhusamad kui mõned universaalsed mustrid. Näiteks teise maailmasõja ajal troopikas peetud lahingutes kandsid nii ameeriklased kui ka britid džungliimitatsiooniga vorme. Peagi avastasid mõlema riigi sõdurid, et liikumisel tagab ühevärviline roheline riietus parema maskeeringu kui mitmevärviline. Sageli peavad üksused ühe päeva jooksul läbima eri maastikke, nagu põlde, kõrgendikke, metsi ja asulaid.[3] Seetõttu on enamik maskeeringuriietest disainitud mitmesuguste keskkondade jaoks. Pärast sõda pöördusid paljud riigid tagasi ühevärviliste vormide kasutamise juurde.[3] Nii on näiteks Iisraelis ja Austrias ühevärviline vorm kasutusel tänapäevani.[7][8] Ka sõjalennukitel kasutatakse mustri asemel ühetoonilist halli värvi.[9]

Välja on proovitud töötada ka täiesti universaalset maskeerimismustrit, mis oleks tulemuslik kõigis keskkondades. Siiani on see olnud tulutu, kuid eranditult võib üheks märkimisväärseimaks pidada ameeriklaste katsetust, mis pärast mõneaastast rakendamist siiski kasutusest eemaldati.[10] 2014. aasta juulist on Ameerika Ühendriikide armees kasutusel Scorpion W2 muster.[11]

Maskeeringu valimisel on oluline tegur aastaaegade vaheldumine. Riikides, kus talved on lumised, tekib vajadus tehnikaseadmeid ja varustust üle värvida. Lisaks tuleb sõduritel kasutusele võtta eraldi valge värvusega riietus.[3]

Digimustri eripära

muuda
CADPATi digimuster

Laialdaselt on kasutusel digimuster. Selle vormi kangale ei kanta värvitoone suurte laikudena, vaid väikeste kandiliste täppidena, mis välimuselt meenutavad arvutigraafika elemente – piksleid. Digimuster põhineb pseudotoonimise efektil, kus maskeeringu loomiseks kasutatakse eri suurusega pikslitest moodustatud mustreid. Nendest luuakse eri suurusega sulanduvaid välju, millel on ebaühtlased ja suure kontrastiga piirjooned. See jätab eemalt vaadates mulje, et tegu on mingi suvalise ühetoonilise välja või koguga. Pikslite asetust ja mustrite suurust reguleerides aitab see välja selgitada, millise vahemaa peal on muster kõige tõhusam. Paljudel digimustriga vormidel kasutatakse siksakilist jäljendit, mis on loodud selleks, et kauguses värve hajutada. Sõna "digitaalne" viitab mustri koordinaatidele, mis on määratud kindlate numbrikombinatsioonidega.[12][13]

Esimest korda loodi sellised mustrid teise maailmasõja ajal, kui saksa professor Johann Georg Otto Schick disainis Saksa üksuse, Waffen-SS-i (saksa keeles Waffen Schutzstaffel ehk relvastatud kaitsegrupp) vormide jaoks mikro- ja makromustritest koosneva struktuuri.[14] 1970. aastatel arendati sama ideed edasi ning töötati välja täpiline kamuflaaž ehk Flecktarn.[15] Pikslitel põhinev kujundite loomine edastas paljude aastatega tänapäevast raalprojekteerimist. Sellist põhimõtet kasutati juba Nõukogude Liidu maskeeringu väljatöötamise eksperimentides 1944. aastal, kui loodi TTsMKK muster.[16] Ka Ameerika Ühendriikide armee ohvitser Timothy R. O'Neill tegi 1970. aastatel ettepaneku, et ruutudest koosnevad struktuurid toimiksid efektiivselt moondusena.[17] 2000. aastaks kombineeriti O'Neilli idee sakslaste Flecktarniga ning loodi esimesed tänapäevased mustrid, nagu MARPAT ja CADPAT.[18] Päris esimese digikamuflaaži kujundasid Kanada relvajõud. Eestlastest said esimese digimustervormi – kõrbevormi – 2005. aasta lõpul Iraaki rahumissioonile suundunud jalaväerühma ESTPLA-12 sõdurid. Seda tüüpi vormi kasutasid ainult väga vähesed riigid. Vorm koosnes kollakast taustast, mille peal olid tumehallid ja tumepruunid täpid, et jäljendada kiviklibu ja selle varje. Eesti digilaigu väljatöötamiseks võeti eeskujuks Kanada relvajõudude muster. Kõrbevormiks vajalik kangas osteti Leedust ning riided õmmeldi Eestis. Enne uute vormide kasutamist katsetas neid Põhja-Afganistanis tegutsev kuueliikmeline sõjavaatlejate grupp – MOT-1.[19] 2006. aasta teisest poolest võeti digimustriga vormid kasutusele ka Eesti kaitseväes. Selleks töötati välja nelja värviga rohekas rõivastus, mis on mõeldud kasutamiseks nii Eesti kliimas kui ka troopilistes metsades. Enne uut riietust oli Eesti kaitseväe rohelaiguline muster püsinud 1992. aastast muutumatuna.[19]

ESTDCU

muuda

Eesti kaitseväes kasutusel olevad digimustriga välivormi jakid ja püksid on Eesti firma OÜ Imprek 93 toodang.[20] Digimustriga tavavälivormi värvused on 2003. aasta Pantone tekstiili värvikaardi järgi (PANTONE FASHION + HOME'i paberformaat) järgmised:

  1. roheline (18-0324 TPX, Callista Green);
  2. tumeroheline (19-0622 TPX, Military Olive);
  3. pruun (18-1130 TPX, Aztec);
  4. must (19-1111 TPX, Black Coffee).

Roheline (Callista Green) on tavavälivormi põhivärv, millele lisatakse ülejäänud toonid. Kõrbevorm on kolmevärvilise digimustriga, mille värvused on vastavalt Pantone tekstiili värvikaardile (PANTONE FASHION + HOME paberformaat) järgmised:

  1. beež (15-1215 TPX, Sesame);
  2. pruun (18-1130 TPX, Aztec);
  3. hall (18-0601 TPX, Charcoal Gray).

Beež (Sesame) on kõrbevormi põhivärv, millele lisatakse ülejäänud toonid.[21]

Mittevisuaalne maskeering

muuda
 
Kaja summutavad plaadid allveelaeval Triumph 1

Radari, sonari ja muu sõjatehnika tuvastusseadmete leiutamisega loodi võimalused tehnoloogia varjamiseks. Üldiselt nimetatakse sellist tehnoloogilist meetodit peitetehnoloogiaks.[22] Laevu ja lennukeid on võimalik konstrueerida sellise kujuga, et nad peegeldaksid radarimpulsse saatjast eemale. Lisaks on olemas impulsse neelavad materjalid, mis vähendavad radarite efektiivsust.[22][23] Soojustundlike rakettide vältimiseks on muudetud lennukite väljalaskesüsteeme nii, et nad segaksid kuumi reaktiivmootoritest väljuvaid heitgaase ümbritseva külma õhuga.[24] Infrapuna, radarite ja ülikõrgesagedus seadmete eest peitumiseks kasutatakse multispektraalset kamuflaaži.[25][26]

Masinate ja seadmete heli aitab varjata auditoorne maskeering. Näiteks veealuse rasketehnika kere kummeeritakse, et sonarite laineid neelata.[27]

Meremiinide ja teiste magnetiliste relvade eest märkamatuks jäämiseks kasutatakse alates teisest maailmasõjast laevadel mähiseid, mida magnetvälja loomiseks keerutatakse horisontaalselt ümber terve laevakere. Sellega kaotatakse laevale Maa külgetõmbejõu tekitatud magnetväli.[28][29]

Pildid

muuda
  •  
    Sõdur ühevärvilises mundris
  •  
    Maskeeritud sõdur
  •  
    Sõduri vormiriietus asulas
  •  
    Eesti sõdurid kandmas kõrbevormi Afganistanis
  •  
    Ameerika sõdur nägu maskeerimas
  •  
    Täpsuslaskur maastikul
  •  
    Heinaga maskeeritud sõiduk
  •  
    Kivi moondamine
  •  
    Täpsuslaskuri moondus
  •  
    Maskeeritud suurtükid
  •  
    Eesti sõdurid lahinguvormis

Laevad

muuda
  •  
    Norra
  •  
    Venemaa

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Kuronen, Sampsa (16. veebruar 2005).Tarkka-ampujan naamioituminen airsoftissa LEKA. leka-airsoft.fi. Kättesaadav: 20.05.2015
  2. ↑ Newark, Tim (2007). Camouflage. Thames & Hudson
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Brayley, Martin J. (2009). Camouflage uniforms : international combat dress 1940–2010. Ramsbury: Crowood. ISBN 1-84797-137-7.
  4. ↑ Richardson, Doug (2001). Stealth warplanes. Osceola, WI: MBI Pub. Co. ISBN 0-7603-1051-3
  5. ↑ US Army (2009). Photosimulation Camouflage Detection Test. Natick, MA: U.S.
  6. ↑ Anon. "New Army Combat Uniform". Army News Service. About.com. Kättesaadav: 8.05.2015
  7. ↑ Bundesheer. "Die Uniform". Österreichs Bundeshher. Austrian Army (Bundesheer). Kättesaadav: 8.05.2015
  8. ↑ Katz, Sam; Ronald Volstad (1988). Israeli Elite Units since 1948. United Kingdom: Osprey publishing. p. 64. ISBN 978-0-85045-837-4.
  9. ↑ Richardson, Doug (2001). Stealth warplanes. Osceola, WI: MBI Pub. Co. ISBN 0-7603-1051-3.
  10. ↑ Freedberg Jr., S.J. (25 June 2012). "Army Drops Universal Camouflage After Spending Billions". Aol Defence. Vaadatud 27. septembril 2012.
  11. ↑ Beekman, Christian (6. oktoober 2014). The Army Can’t Escape Its Camouflage Controversy taskandpurpose.com Kättesaadav: 20.05.2015
  12. ↑ Chap, Chiswick (2014). Digital camouflage. en.wikipedia.org. https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_camouflage. Kättesaadav: 8.05.2015
  13. ↑ Craemer, Guy (2007). "CADPAT or MARPAT Camouflage". Who did it first; Canada or the US?. Hyperstealth. Kättesaadav: 8.05.2015
  14. ↑ Peterson, D. (2001). Waffen-SS Camouflage Uniforms and Post-war Derivatives. Crowood. p. 64. ISBN 978-1-86126-474-9.
  15. ↑ Turner, B. "1938 amoeba pattern, green base". Kamouflage.net. Kättesaadav: 08.05.2015
  16. ↑ Turner, Brad (2004–2010). "1944/45 3-colour deceptive camouflage pattern (TTsMKK)". Kamouflage.net. Kättesaadav: 08.05.2015.* Turner, B. "Bundeswehr Flecktarn, Federal Republic of Germany". Camouflage.net. Kättesaadav: 8.05.2015.
  17. ↑ Gye, H. (25 June 2012). "How U.S. Army spent $5BILLION on 'failed' pixel camouflage ... because they 'wanted to look cooler than Marines'". Mail (online). Kättesaadav: 8.05.2015
  18. ↑ Craemer, Guy (2007). "CADPAT or MARPAT Camouflage". Who did it first; Canada or the US?. Hyperstealth. Kättesaadav: 8.05.2015.
  19. ↑ 19,0 19,1 [Postimees (12. detsember 2005). Eesti kaitsevägi riietab sõdurid uude moodsasse välivormi. Postimees.ee. http://www.postimees.ee/mobile/?id=1515217& Eesti kaitsevägi riietab sõdurid uude moodsasse välivormi ], Kättesaadav: 20.05.2015
  20. ↑ Tänavsuu, Toivo (15. detsember 2011). Kes varustab Eesti kaitseväge?. AS Eesti Ajalehed. riigikaitse.lehed.ee. http://riigikaitse.lehed.ee/2011/12/15/kes-varustab-eesti-kaitsevage/. Kättesaadav: 8.05.2015.
  21. ↑ Kaitseminister (29. oktoober 2013). Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord. 2010 Riigikantselei ja 2012 Justiitsministeerium. riigiteataja.ee. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/0201/3002/KaM_m51_lisa5.pdf# Kättesaadav: 20.05.2015
  22. ↑ 22,0 22,1 Rao G.A., Mahulikar S.P. (2002). "Integrated review of stealth technology and its role in airpower". Aeronautical Journal 106 (1066): 629–641.
  23. ↑ Summers, Chris (10 June 2004). "Stealth ships steam ahead". BBC News. Kättesaadav: 8.05.2015.
  24. ↑ Kopp, C. (November 1989). "Optical Warfare – The New Frontier". Australian Aviation.
  25. ↑ Shabbir, Usman. "Highlights from IDEAS 2002". ACIG Special Reports. Air Combat Information Group. Kättesaadav: 8.05.2015
  26. ↑ A US 4287243 A, Nielsen, Willi G., "Mat for multispectral camouflage of objects and permanent constructions", published Sep 1, 1981.
  27. ↑ Zimmerman, Stan (2000). "Silence Makes Perfect". Submarine Technology for the 21st Century (2nd ed.). Victoria, British Columbia: Trafford Publishing. pp. 103–105. ISBN 978-1-55212-330-0.
  28. ↑ BBC (21 January 2006). "Degaussing Ships in Falmouth Docks". BBC. Kättesaadav: 8.05.2015.
  29. ↑ FAS (12 December 1998). "Degaussing". FAS. Kättesaadav: 8.05.2015.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sõjaline_maskeering&oldid=6139813"
  NODES
Idea 1
idea 1
INTERN 1