Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Askaania dünastia
muuda| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad | Märkused |
|---|---|---|
| Rudolf I (u 1284 – 1356) | 1356 | Aastast 1298 Saksi-Wittenbergi hertsog. |
| Rudolf II (u 1307 – 1370) | 1356–1370 | Tüli Saksi-Lauenburgiga kuurvürsti tiitli pärast ning Wettinitega valduste pärast. |
| Wenzel (u 1337 – 1388) | 1370–1380 | Rudolf II vend. Samas Lüneburgi vürst. |
| Rudolf III (enne 1367 – 1419) | 1388–1419 | Võttis osa Hussiitide sõdadest, mürgitati teel Böömimaale. |
| Albrecht III Vaene (u 1375/80 – 1422) | 1419–1423 | Rudolf III vend, viimane kuurvürst Askaania dünastiast. |
Pärast Askaania dünastia väljasuremist päris Meißeni markkrahv Friedrich IV Saksi-Wittenbergi valdused ja kuurvürsti tiitli. Tekkis uus Saksimaa kuurvürstiriik, mida tuleb eristada vanast Saksi hõimuhertsogkonnast (peamiselt praeguse Alam-Saksimaa territooriumil).
Wettini dünastia
muuda| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad | Märkused |
|---|---|---|
| Friedrich I Vapper (1370–1428) | 1423–1428 | Aastast 1381 Friedrich IV nime all Meißeni markkrahv ja Saksi pfaltskrahv. |
| Friedrich II Leebe (1412–1464) | 1428–1464 | Friedrich V nime all Meißeni markkrahv ja Saksi pfaltskrahv. Aastatel 1440–1445 ka Tüüringi maakrahv. |
Leipzigi jagamine
muudaPärast Friedrich II surma valitsesid vennad Ernst ja Albrecht algul koos, kuid aastal 1485 sõlmisid Leipzigis lepingu, millega jagasid Wettinite valdused ja tiitlid omavahel. Ernstile ja tema järglastele (Ernesti liin) jäid Saksi-Wittenberg (ka hilisem Kuurkreis), suurem osa Tüüringist ja kuurvürsti tiitel. Albrechtile ja tema järglastele (Alberti liin) jäid Meißeni tuumikala ja Dresden ning Saksi hertsogi tiitel.
Wettini dünastia, Ernesti liin
muuda| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad | Märkused |
|---|---|---|
| Ernst (1441–1486) | 1464–1486 | Aastal 1485 toimus Wettinite valduste jagamine tema ja venna vahel. |
| Friedrich III Tark (1463–1525) | 1486–1525 | Martin Lutheri toetaja. |
| Johann Kindlameelne (1468–1532) | 1525–1532 | Friedrich III vend. Schmalkaldeni Liiga kaasasutaja. |
| Johann Friedrich Suuremeelne (1503–1554) | 1532–1547 | Pidi suure valduse ja kuurvürsti tiitli oma nõole Moritzile loovutama. |
Schmalkaldeni sõdade tulemusena pidi Schmalkaldeni Liiga juht Johann Friedrich loovutama suure osa oma maadest ja kuurvürsti tiitli oma nõole ja rivaalile Moritzile.
Wettini dünastia, Alberti liin
muuda| Nimi (eluaastad) | Valitsemisaastad | Märkused |
|---|---|---|
| Moritz (1521–1553) | 1547–1553 | Aastast 1541 Saksi hertsog. Protestantide reetmise tõttu ka Meißeni juudaks kutsutud. |
| August (1526–1586) | 1553–1586 | Moritzi vend. Kalvinismi eestvõitleja. |
| Christian I (1560–1591) | 1586–1591 | Augusti poeg. |
| Christian II (1583–1611) | 1591–1611 | Aastani 1601 Saksi-Weimari hertsogi Friedrich Wilhelmi eestkoste all. |
| Johann Georg I (1585–1656) | 1611–1656 | Christian II vend. Tema valitsemisajal toimus Saksamaal Kolmekümneaastane sõda. |
| Johann Georg II (1613–1680) | 1656–1680 | |
| Johann Georg III (1647–1691) | 1680–1691 | |
| Johann Georg IV (1668–1694) | 1691–1694 | |
| Friedrich August I Tugev (1670–1733) | 1694–1733 | Johann Georg IV vend. August II nime all aastatel 1697–1704 ja 1709–1733 ka Poola kuningas ja Leedu suurvürst. |
| Friedrich August II Paks (1696–1763) | 1733–1763 | August III nime all ka Poola kuningas ja Leedu suurvürst. Allajäämine Preisimaale Seitsmeaastases sõjas põhjustas Saksimaal sügava finantskriisi. |
| Friedrich Christian (1722–1763) | 1763 | |
| Friedrich August III Õiglane (1750–1827) | 1763–1806 | Aastani 1768 valitses regendina tema onu Xaver. Aastal 1806 nimetas enda kuningaks. |