Serhi Bubka
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Serhi Bubka (ukraina keeles Сергій Назарович Бубка; varem eesti keeles Sergei Bubka; sündinud 4. detsembril 1963 Vorošilovgradis) on Ukraina endine kergejõustiklane (teivashüppaja), olümpiavõitja ja kümnekordne maailmameister, endine maailmarekordiomanik (6,14 m). 2005–2022 Ukraina Riikliku Olümpiakomitee president, alates 2002. aastast Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht.
 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Ukraina | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 4. detsember 1963 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Luhansk, Ukraina | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Bubka uuendas maailmarekordit 35 korda (17 korda sisevõistlustel, 18 väljas). Esimesena maailmas 6 meetrit ületanud ja kuus esimest MM-i võitnud Bubka valitses tiitlivõistlustel 15 aastat ja võistles peaaegu vahetpidamata, nii suvel kui ka talvel. Ta on siiani ainus, kes on tulnud maailmameistriks kuuel MM-il.
Bubka oli ületanud kõrguse 6 meetrit või enam 2009. aasta aprilli seisuga rohkem kordi kui kõik ülejäänud inimesed kokku. Ta oli hüpanud vähemalt 6 meetrit 45 juhul, kõik ülejäänud 42 juhul.
Sportlaskarjäär
muudaBubka esindas algul Nõukogude Liitu ja hiljem iseseisvunud Ukrainat. Ta kasutas mitme treeneri abi, kuid enim toetus Vitali Petrovile. Suuri auhinnasummasid silmas pidades, hiigelmakse vältides ja rahulikumaid treeninguolusid otsides elas Bubka karjääri viimastel aastatel perega Monte Carlos ja Saksamaal.
Bubkal olid suur kiirus, jõud ja akrobaatilised võimed. Tema keskmine kiirus teibakastile lähenedes oli 35,7 km/h. Ta haaras teibast kõrgemalt kui enamik teisi teivashüppajaid, mis võimaldas olla teibast lahtilaskmise hetkel teistest kõrgemal, ehkki Bubka ise seda eriti ei tähtsustanud. Bubka tugevus tähendas seda, et ta võis võtta oma kaalu kohta suhteliselt jäiga ja raske teiba ning ta suutis selle korralikult paindesse joosta, mis äratõukel andis suurema hoo.
Bubka edu peamiseks tagatiseks oli tema tehniline meisterlikkus. Tema hüppestiili nimetatakse Petrovi-Bubka tehnikaks. Hüppestiil on asendite ja liigutuste järjestus, mis kirjeldab sportlase liikumist hüppel. Tavalised hüppestiilid keskenduvad teiba kindlale asetamisele teibaauku, et teivas maksimaalsesse paindesse ajada veel enne äratõuget, keskendub Petrovi-Bubka tehnika pigem teiba püstiajamisele teibaaugus. See võimaldab teiba sirgestumise ajal pärast äratõuget teiba potentsiaalset energiat tõhusamalt hüppajale tagasi anda.
Bubka esimene rahvusvaheline võistlus oli 1981. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused, kus ta saavutas 7. koha. Kui ta arvati 1983. aasta MM-i koondisse, ei tundnud teda veel õieti keegi. Kui ta tuli 5.70-ga maailmameistriks, oli see üllatus.
Kuid seda, et see polnud juhus, tõestas ta juba järgmisel aastal, parandades neli korda maailmarekordit välitingimustes ja kolm korda sisetingimustes. Esimesed maailmarekordid olid 15. jaanuaril 1984 Vilniuses ületatud 5.81 hallis ja 26. mail 1984 Bratislavas ületatud 5.85 staadionil. Tema viimasteks maailmarekorditeks jäid 21. veebruaril 1993 Donetskis hüpatud 6.15 hallis ja 31. juulil 1994 Sestrieres hüpatud 6.14 staadionil.
Nelja aastaga (1984–1988) parandas Bubka maailmarekordit 21 cm, rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul oli maailmarekordit parandatud. 13. juunil 1985 ületas ta Pariisis esimesena maailmas 6 meetrit.
Peaaegu kõik oma rekordid püstitas Bubka väljaspool konkurentsi. Polnud kedagi, kes oleks tema rekordeid ohustanud. Seetõttu püstitas ta rekordeid suuresti auhinnaraha pärast. Ta parandas maailmarekordit tavaliselt ühe-kahe sentimeetri kaupa ja pärast rekordi püstitamist ei proovinud kunagi järgmist kõrgust, isegi kui ta rekordkõrguse suure varuga ületas, vaid võttis vastu maailmarekordi püstitamise eest ette nähtud auhinna. Järgmist maailmarekordit proovis ta alles järgmisel võistlusel. Sellepärast on teadmata, kui palju ta oleks oma võimete tipul olles võinud hüpata.
Dopinguskandaalidesse ta ei sattunud ning sai IAAF-i ja ROK-i silmis autoriteediks.
2001. aastal valiti Bubka IAAF-i nõukogu liikmeks. 2002–2006 oli ta Ukraina Ülemraada saadik ning kuulus ülemraada noorte-, kehakultuuri-, spordi- ja turismikomisjoni. Aastatel 2005–2022 oli ta Ukraina Riikliku Olümpiakomitee president[1]. 2008. aastast on Bubka ROK-i liige.
Tunnustus
muudaBubka valiti kolm aastat järjest, 1984–1986 NSV Liidu aasta sportlaseks. Ajakiri Track & Field News valis ta 1988. ja 1991. aasta meeskergejõustiklaseks.
Bubka pälvis Lenini ordeni ja 1985 Tööpunalipu ordeni. Ta on Bratislava, Donetski (1993), Donetski oblasti (2003), Luhanski (2008) ja Padua aukodanik. 2004 sai ta Donetski Riikliku Ülikooli ja 2005 Bulgaaria Riikliku Spordiakadeemia audoktoriks. Ukrainas on teda autasustatud ordeni "Teenete eest" III järguga 1994, II järguga 1997 ja I järguga 1999. 2001 nimetati ta Ukraina kangelaseks koos Riigi ordeni annetamisega. 2012. aastal pälvis Vürst Jaroslav Targa III järgu ordeni.
Isiklikku
muudaTema vanem vend Vassili Bubka oli samuti teivashüppaja. NSV Liidu koondisse Vassili ei pääsenud, aga pärast selle lagunemist Ukraina koondisse küll.
Saavutused
muuda
olümpiavõitja teivashüppes 5.90
maailmameister teivashüppes 5.70
- maailmameister teivashüppes 5.85
- maailmameister teivashüppes 5.95
- maailmameister teivashüppes 6.00
- maailmameister teivashüppes 5.92
- maailmameister teivashüppes 6.01
- maailmameister 5.75
- maailmameister 5.85
- maailmameister 6.01
- maailmameister 5.90
Bubka maailmarekordid
muuda| Tulemus | Aeg | Koht |
|---|---|---|
| 5.85 | 26. mai 1984 | Bratislava |
| 5.88 | 2. juuni 1984 | Pariis |
| 5.90 | 13. juuli 1984 | London |
| 5.94 | 31. august 1984 | Rooma |
| 6.00 | 13. juuni 1985 | Pariis |
| 6.01 | 8. juuni 1986 | Moskva |
| 6.03 | 23. juuni 1987 | Praha |
| 6.05 | 9. juuni 1988 | Bratislava |
| 6.06 | 10. juuli 1988 | Nice |
| 6.07 | 6. mai 1991 | Shizuoka |
| 6.08 | 9. juuni 1991 | Moskva |
| 6.09 | 8. juuli 1991 | Formia |
| 6.10 | 5. august 1991 | Malmö |
| 6.11 | 13. juuni 1992 | Dijon |
| 6.12 | 30. august 1992 | Padova |
| 6.13 | 19. september 1992 | Tōkyō |
| 6.14 | 31. juuli 1994 | Sestriere |
| Tulemus | Aeg | Koht |
|---|---|---|
| 5.81 | 15. veebruar 1984 | Vilnius |
| 5.82 | 1. veebruar 1984 | Milano |
| 5.83 | 10. veebruar 1984 | Inglewood |
| 5.87 | 15. jaanuar 1986 | Ōsaka |
| 5.92 | 8. veebruar 1986 | Moskva |
| 5.94 | 21. veebruar 1986 | Inglewood |
| 5.95 | 28. veebruar 1986 | New York |
| 5.96 | 15. jaanuar 1987 | Ōsaka |
| 5.97 | 17. märts 1987 | Torino |
| 6.03 | 11. veebruar 1989 | Ōsaka |
| 6.05 | 17. märts 1990 | Donetsk |
| 6.08 | 9. veebruar 1991 | Volgograd |
| 6.10 | 15. märts 1991 | San Sebastián |
| 6.11 | 19. märts 1991 | Donetsk |
| 6.12 | 23. veebruar 1991 | Grenoble |
| 6.13 | 22. veebruar 1992 | Berliin |
| 6.14 | 13. veebruar 1993 | Lievin |
| 6.15 | 21. veebruar 1993 | Donetsk |
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Serhi Bubka |
- Serhi Bubka Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel (inglise)
- Legendaarne Sergei Bubka kandideerib ROKi presidendiks, Postimees, 28. mai 2013
Viited
muuda- ↑ Тарас Праведний (4. november 2022). "СЕРГІЙ БУБКА: «Я ЗАВЖДИ ПРАЦЮВАВ ЗАДЛЯ РОЗВИТКУ УКРАЇНСЬКОГО СПОРТУ І БУДУ ПРОДОВЖУВАТИ РОБИТИ ЦЕ ДАЛІ»". Xsport. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.11.2022. Vaadatud 4.11.2022.