Spilve lahing
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 Liivimaal Riia all Daugava ääres toimunud Saksimaa kuurvürstiriigi, Kuramaa hertsogiriigi ja Vene tsaaririigi sõjaväe ning Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel purustati Saksi-Rzeczpospolita-Moskva väed ja vabastati piiramisest Riia linn.
| Spilve lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Põhjasõjast | |||
 | |||
| Toimumisaeg |
21. juuli ukj 8. juuli vkj 9. juuli rkj 1701 | ||
| Toimumiskoht | Riia linna all Daugava ääres | ||
| Tulemus | Rootsi vägede võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
21. (ukj, 8 vkj) juulil 1701 toiminud lahingus purustasid Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel Saksimaa kuurvürstiriigi kaks korda suurema (20 000 meest) armee, mida juhatas Saksi vägede ülemjuhataja feldmarssal krahv Adam Heinrich von Steinau. Saksi vägede liitlastena osalesid lahingus ka Kuramaa regentvalitseja Ferdinand Kettler ja Rootsi riiki reetnud Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul.
1701. aasta kevadel oli Venemaa tsaar Peeter I saatnud liitlase, Saksi vägede tugevdamiseks vürst Anikita Repnini 18 soldati- ja 1 streletsipolguga, milles oli ligi 20 000 sõdurit. Krahv Adam Heinrich von Steinau enesekindluse tõttu jäeti aga enamik vene vägesid Kokenhauseni piirkonda ja Saksi vägedega ühines Riia all vaid 4000 sõdurit.
Lahingu käik
muudaRootsi väed saabusid Daugava jõe vasakkaldale 20. (ukj,7 vkj) juulil 1701. Lahingu eel lasi Adam Heinrich von Steinau end pettemanöövrist (suitsukate jõe ületamiseks) ära petta ning killustas oma väeosad. Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel ületasid jõe 21. (8) juuli varahommikul, kella 5 paiku Riia kindluse ja dessantlaevadele paigutatud kahurite kaitse all ning randusid Daugava Riiapoolsel rannal ning sundisid saksilaste väed käsivõitluses kell 7 taganema. Käsivõitluses purustasid Rootsi väed Saksi väed, võtsid vangi Kuramaa regentvalitseja Ferdinand Kettleri ning haavasid Patkulit, Saksi feldmarssal ja saksi väed põgenesid, jättes maha kõik suurtükid. Langenuid oli saksilastel 2000 sõdurit.
Saksi vägesid toetanud üks vene väesalk oli paigutatud Daugava jões asuval Lucavsala (Lutzausholm) saarel. Vene väesalk jäi aga piiramisrõngasse ning pärast allaandmisest keeldumist hävitati Rootsi vägede poolt, Rootslaste kaotused oli ligi 100 tapetud musketäri, ooberst Magnus von Helmersen, major Karl Gustav von Lilienstierna, veel mõned ohvitserid ja raskesti haavatud sõdurid. Piiramisrõngasse jäänud venelastest jäi ellu ainult 12 inimest, kelle päästis selleks ajaks kohale jõudnud Karl XII.
Lahingu tulemused
muudaSaksimaa kuurvürstiriigi väed taganesid Poolasse.
Lahingu mälestuse jäädvustamine
muudaLiivimaa tsiviilkuberner Mihhail Zinovjevi initsiatiivil püstitati sündmuse 190. aastapäeval 1891 Riias Daugava jões asuval Lucavsala (Lutzausholm) saarel, piiramisrõngas hukkunud 400 vene sõdurile tsiviilinsener B. Epingeri projekti järgi valminud 6 meetri kõrgune Soome graniidist õigeusu kabeli kujuline monument.[1] [2] [3]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Spilve lahing |
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2010. Vaadatud 31. märtsil 2010.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ letonika.lv: Piemineklis Lucavsalā krievu karavīriem
- ↑ "Lucavsala monument". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2010. Vaadatud 31. märtsil 2010.
Välislingid
muuda- "Памяти 400 русских воинов, геройски павших при защите острова 10 июля 1701 года".
- 1700 [Fältverken vid Lutzausholm 1700] Karta över Ludshofs- och Friedrichsholmarna i Dyna söder om Riga. Svenska fältverk på Lutzausholm, sachsiska på motsatta Dynastranden. — Kaart 0425:09:175 Rootsi Sõjaarhiivis.