Sturmabteilung

Sturmabteilung
	SA logo
Lühend	SA
Asutatud	1921
Tegevuse lõpetanud	1945
Tegevuspiirkond	Saksamaa
Juhtkond	Hans Ulrich Klintzsch (1921–1922); Hermann Göring (1922–1926); Franz Pfeffer von Salomon (1926–1930); Adolf Hitler (1930–1945)
Töötajad	3 000 000 (1934)

Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921. aastal asutatud NSDAP liikmetest vabatahtlikkuse alusel moodustatud paramilitaarne organisatsioon, mis mängis olulist osa Adolf Hitleri võimuletulekus.

SA liikmete kantud pruuni vormiriietuse tõttu nimetatakse neid ka pruunsärklasteks.

SA juhid

SA staabiülem Ernst Röhm 1933. aasta augustis.

SA ülem kandis erinevaid tiitleid (Leiter der SA, Führer der SA), alates 1. novembrist 1926 oli selleks "SA kõrgeim juht" (Oberster SA-Führer). Hitler oli SA kõrgeim juht vaid nominaalselt ja tema ametiajal juhtis organisatsiooni tegelikult staabiülem (Stabschef der SA).

SA juhid

1921–1922 Hans Ulrich Klintzsch
1922–1926 Hermann Göring
1926–1930 Franz Pfeffer von Salomon
1930–1945 Adolf Hitler (Oberste SA Führer)

SA staabiülemad

SA formaalseks asutamise kuupäevaks loetakse 3. augustit 1921, mil Hitler moodustas seni NSDAP koosolekuid turvanud meeste rühmast NSDAP võimlemis- ja spordiosakonna. Sama aasta 5. oktoobril hakkas see kandma SA nime.

SA koosseisu kuulusid aastatel 1922–1932 NSDAP noorteorganisatsioon (hilisem Hitlerjugend) ja aastatel 1926–1934 ka Hitleri ihukaitse eest vastutanud SS.

Esialgu mõnekümnest kuni mõnesajast inimesest koosnenud SA kasvas 1933. aastaks 2 miljoni liikmega organisatsiooniks. Sellel oli 1920. aastatel oluline roll NSDAP vastaste vastu suunatud aktsioonide läbiviimisel – peamiselt väljendus see tänavakokkupõrgetes sotsialistlike ja kommunistlike liikumiste esindajatega.

SA üks asutajaid ja ideolooge (1930–1934 SA staabiülem) Ernst Röhm püüdis luua sellest kõikehõlmavat jõustruktuuri, millele oleks tema visiooni kohaselt tulevikus allunud ka Saksamaa kaitsejõud ja mis oleks kontrollinud suuremat osa riigiaparaadist.

SA juhtkonna ambitsioonid ja liikmeskonna suurus muutsid Hitleri kartlikuks ning andsid talle tõuke 30. juunist kuni 2. juulini 1934 toimunud operatsiooni läbiviimiseks (nn pikkade nugade öö), mille käigus likvideeriti Ernst Röhm ja tema lähikondlased füüsiliselt. Ametlikult süüdistati Röhmi ja tema usaldusisikuid riigipöördekatse kavandamises.

Organisatsiooni tähtsus vähenes pärast 1934. aasta puhastust oluliselt. SA desarmeeriti ja viidi SS-i alluvusse. Vaatamata sellele jäi see kuni sõja lõpuni massiorganisatsiooniks, mille liikmete arv ei langenud kunagi alla ühe miljoni inimese.

SA lõpetas tegevuse 1945. aastal ja tunnistati 1946. aastal kuritegelikuks organisatsiooniks.

SA liige oli ka aastatel 1941–1944 Eestimaa kindralkomissarina ametis olnud Karl-Siegmund Litzmann.

SA organisatsioon

SA oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmetest vabatahtlikkuse alusel territoriaalsuse põhimõttel moodustatud paramilitaarne organisatsioon.

SA moodustamist alustati enne NSDAP poolt Saksamaal ainuvõimu saavutamist ning selle areng jätkus kuni selle keelamiseni pärast Teist maailmasõda 1945. aastal.

1922–1926

Aastatel 1922–1926 moodustasid SA organisatsiooni üksused: 1) Gruppen, mis isikkoosseisu suuruselt vastas umbes sõjaväelise grupi; 2) Zug, rühma, 3) Hundert, kompanii ja 4) Regiment, rügemendi suurusele. SA üksustel puudus keskne juhtkond ning nad allusid kohalikule piirkonna parteilisele juhile.

Formeeringute vähesusest tingituna puudusid organisatsioonis ka kõrgemad ametinimetused ning üksuste juhtide nimetused tulenesid juhitavate üksuste nimetustest: lihtliige SA Mann ja järgnevalt SA Gruppenführer, SA Zugführer, SA Hundertschaftsführer, SA Regimentsführer.

1926–1931

1926. aastal võttis SA juhtimise endale Adolf Hitler ning määras SA juhtorgani juhiks Franz Pfeffer von Salomoni, kes moodustas SA sõjaväelise organisatsiooni mudeli alusel ning moodustas ka SA üleriikliku selgete alluvusvahekordadega struktuuri, lisaks piirkondlikele rügemendisuurustele üksustele moodustas ta ka Brigaden (brigaad) ja piirkonda – Gaud ühendavad Gausturmed, mis isikkoosseisult vastas diviisile. Kogu riiki hõlmavas struktuuris loodi ka kõrgemad SA ametikohad SA Gaustuermführer, SA Chef des Stabs ja SA Kõrgeim Juht Oberste SA Führer (Adolf Hitler).

1929. aastal hakkas Heinrich Himmler moodustama territoriaalsete SA üksuste kõige ustavamatest liikmetest moodustama piirkondlike NSDAP juhtide ihukaitsesalku SS, mis algselt omasid kahest alluvussuhet, piirkondlikule SA juhtkonnale ja NSDAP juhtkonnale. SS iseseisvus ehk sai otsealluvuse NSDAP-le 1934. aastal.

1931–1932

5. jaanuaril 1931 määrati SA Juhiks Ernst Röhm, kes viis läbi organisatsioonis muudatused, millega võrdsustas kõik allüksused Saksa sõjaväe organisatsiooni mudeliga: 1) Sharn – rühm, 2) Truppen – jagu, 3) Stuerme – kompanii, 4) Sturmbanne – pataljon, 5) Standarten – rügement, 6) Brigaden – brigaad, 7) Undergruppen – diviis 8) Gruppen – korpus. 1932. aasta juulis moodustati ka veel täiendavalt 10) Obergruppen, mis vastas isikkoosseisu suuruselt armeele.

Ametikohad ja auastmed SA-s, 1932–1938

SA-Mann
SA-Sturmann
SA-Rottenführer
SA-Sharführer
SA-Obersharführer
SA-Truppführer
SA-Obertrupp
SA-Haupttruppführer
SA-Sturmführer
SA-Obersturmführer
SA-Sturmhauptführer
SA-Sturmbannführer
SA-Obersturmbannführer
SA-Standartenführer
SA-Oberführer
SA-Brigadenführer
SA-Gruppenführer
SA-Obergruppenfährer
SA Chef des Stabs
Oberste SA Führer

1932. aastal toimunud Saksamaa presidendivalimiste tulemusel sai NSDAP parteijuht Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks. SA massiorganisatsioonina, Ernst Röhmi juhtimisel kujutas Adolf Hitlerile riigijuhina SA iseseisvuse ja tänavavägivalla kalduvustega otsest ohtu, tema äsja saavutatud poliitilisele võimule.

Pikkade nugade öö

Pikemalt artiklis Pikkade nugade öö

Pärast parteisisese võitluse tulemusel Saksamaal "pikkade nugade ööl" likvideeritud SA juhtkonna kõrvaldamist kaotas SA oma poliitilise tähtsuse ja muutus aja jooksul vähetähtsaks organisatsiooniks, mille ülesanneteks oli: natsionaalsotsialistlik propaganda, noorsoo kehaline kasvatus natsionaalsotsialistlikus vaimus, tegevus relvastamata abipolitseinikena, noorte ettevalmistamine ajateenistuseks sõjaväes, elanikkonna organiseerimine töökohustuste täitmiseks ning ka Saksamaa tsiviilõhukaitse süsteemis.