Suur ringreis

Suur ringreis ehk Grand Tour oli 17.–19. sajandi kõrgema klassi traditsiooniline reisimise komme läbi Euroopa, mille peamisteks sihtkohtadeks olid Šveits ja Itaalia. Reisi võtsid ette jõukad Euroopa noormehed (tavaliselt saatjaga) elukogemuse saamiseks ja eneseharimiseks, kui nad olid täisealiseks saanud (umbes 21-aastased).

Ajalugu

See komme sai kuulsaks 1660. aastal. Läbiti standardne marsruut, mis toimis kui hariv üleminekuriitus ning võis kesta mõni kuu kuni mitu aastat. Kuigi seda ringreisi seostati peamiselt Briti aadlikega, tegid sarnaseid reise ka Põhja-Euroopa rahvaste jõukad noormehed.

Alates 18. sajandi teisest poolest, mil paranesid reisitingimused ja kasvas jõukas keskklass, hakkasid osa võtma ka mõned Lõuna- ja Põhja-Ameerika noormehed. Varasem individuaalne rännak hakkas asenduma massiturismiga.

Mozarti perekonna suure ringreisi teekond

18. sajandi keskpaigaks oli Suurest ringreisist saanud Kesk-Euroopa aristokraatliku hariduse üks tunnuseid. Traditsioon hakkas Euroopas hääbuma, kui entusiasm klassikalise kultuuri vastu kahanes ning populaarsemaks sai rongide või aurulaevadega reisimine.

Reis

Suure ringreisi esmane eesmärk seisnes kokkupuutes klassikalise antiigi ja renessansiajastu kultuuripärandiga Euroopa kontinendi aristokraatlikule rahvale. Arendati oma ajalooteadvust ja kunstimaitset ning vaadeldi ja omandati kunstiteoseid. Lisaks andis ringreis ainsa võimaluse näha konkreetseid kunstiteoseid ja võib-olla ka ainsa võimaluse mingit kindlat muusikat kuulda.

Teekond

Marsruut sõltus noormeeste huvidest ja rahalistest võimalustest, sest reisiks oli vaja aega, raha ja motivatsiooni. Levinum teekond algas Inglismaalt, ületati La Manche'i väin Belgiasse või Prantsusmaale ning soovi korral mindi tihti edasi Itaaliasse. Tagasiteel võidi läbida Alpid ja Holland.