Taaskasutus
Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.
Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel.[1] Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet, tänu sellele paiskub atmosfääri vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase.[2]
Samuti vähendab taaskasutus saasteainete heitkogust, mis muidu tekitaks sudu ja happevihma ning veekogude saastumist.[3]
Taaskasutus on efektiivne viis jäätmete vähendamiseks ning see on kolmas element reduce, reuse, recycle (vältimine, korduskasutamine, taaskasutamine) jäätmete ringluse hierarhias.[3] Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub peaaegu alati rohkem energiat, kui valmistada seda toodet taaskasutatud materjalist.[4]
See tähendab, et jäätmete kogumine ja sortimine on palju odavam, kui valmistada toodet uutest materjalidest.[5]
Kasutuskõlbliku materjali kasutamine toote algsel või uuel otstarbel pole looduse jaoks koormav.[6]
Ajalugu
muudaTaaskasutusel on pikk ajalugu, mis sai alguse juba 400 aastat eKr ning mille kohta on palju tõendeid arheoloogilistest väljakaevamistest.[3] Juba sajandeid on kasutusel olnud materjalide ümbertöötamine. Metallide ülessulatamine ja seejärel nendest uute esemete valmistamine on olnud populaarne eriti sõja ajal, kus ülessulatatud metallesemetest valmistati relvi.
Taaskasutati ka pärgamenti: vana kiri kraabiti maha ja saadud puhtale nahale kirjutati uus. Jäätmete taaskasutust soodustas asjaolu, et isegi tihedalt asustatud piirkondades puudus jäätmekäitlussüsteem.[7]
1813. aastal leiutas Benjamin Law meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu hakkasid tegutsema kaltsukaupmehed, kes ostsid rahvalt kokku vanu riideid. Kaltsukaupmehed liikusid ringi kuni Esimese maailmasõjani. Umbes samal ajal hakati koguma vanapaberit, et seda kasutada paberitööstuse toorainena.[8]
Varem taaskasutati rohkem majanduslikel põhjustel, kuid nüüdseks on saanud rohketest jäätmetest globaalne probleem ning mõeldakse, kuidas on võimalik vähendada jäätmete teket prügilatesse.[2]
Prügilate idee tekkis 1940.–1950. aastatel. Prügilad muutusid populaarseks, kuna vanadest asjadest lahtisaamine muutus lihtsaks. Keegi ei osanud arvata, mida selline käitumine endaga kaasa toob. Prügilate kasutamisega sai ka selgeks see, et teatud materjalide, nagu näiteks plasti, lagunemine võib kesta tuhat aastat.[9]
Metallide taaskasutus
muudaTaaskasutatud metalli kasutamine tooraine asemel säästab olenevalt tootest 60–95% energiat. Tänu taaskasutusele väheneb maakide kaevandamine ja nende rikastamine.[10]
Alumiiniumi kaevandamine on eriti energiamahukas, selle taaskasutamine hoiaks kokku 95% energiast.[2] Ühe tonni terase taaskasutamisega on võimalik kokku hoida kuni 75% energiat, sellise koguse energiaga saab ära kütta 5400 eramaja. Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötamine võimaldab säästa piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda 100 tundi järjest või telekas saaks töötada 4 tundi.[11]
Sulatatud metallijäätmed eksporditakse ja saadud massist toodetakse omakorda mitmesuguseid metallesemeid.[1]
Paberi taaskasutus
muudaPaberi taaskasutamine aitab säästa loodusressurssidest puid ja vett. Ühe tonni paberi ümbertöötamisega on võimalik säästa ligikaudu 17 puud, 26 500 liitrit vett, 476 liitrit naftat ja 4000 kW elektrienergiat. Kasutatud paberi ümbertöötamiseks kulub 50% vähem vett ja paiskub õhku 74% vähem õhusaastet võrreldes puidust paberitootmisega. Ligikaudu 50% kasutatud kontoripaberist töötatakse ümber ja sellest valmistatakse näiteks joonistuspaberit.[11] Ümbertöötatud papist ja paberist toodetakse ajalehepaberit, pehmepaberit, lainepappi, soojustusmaterjali, haljastusmaterjali.[1]
Vanapaberi (makulatuuri) ümbertöötamiseks kasutatavad seadmed töötavad eri põhimõtetega, nii saab näiteks ajalehepaberist toota vaid uut ajalehepaberit, kõva pappi või paksu halli värvusega tualettpaberit ja ka tselluvilla. Kõrgema kvaliteediga paberist, nagu näiteks printeripaberist, saab toota isegi õrna kirjapaberit. Enne ümbertöötamist on vaja makulatuur kõigepealt sortida, kuna vanapaberi hulgas võib olla ka plastikaati, mis võib töötlemisprotsessi häirida. Makulatuuri ümbertöötamise esimeses faasis purustatakse materjal ja sellele lisatakse vett. Seejärel eemaldatakse massist kõvad osad, näiteks niit, ja jätkatakse segamist, kuni tekib ühtlane poolvedel mass. Saadud mass pressitakse läbi peene sõela. Selleks, et eemaldada paberilt trükivärvi, on võimalik kasutada kemikaale või suruõhku. Läbi sõela pressitud mass surutakse läbi mitme sooja võlli, mis pressib sellest vee välja ning kuivatab ümbertöötamiseks kasutatava paberaine.
Taaskasutatud paberi ehk keskkonnasäästliku paberi tunneb ära hallika värvuse ja määrdunud oleku järgi. Ümbertöötatud paber pole valge, kuna kõiki trükivärvi jääke pole võimalik korralikult eemaldada. Selleks, et saada valget paberit, on vaja valgendamiseks kasutada kemikaale, mis on keskkonnale kahjulikud ning sellest on viimastel aastatel loobutud.[12]
Eestis tekib keskmiselt 40 000 – 70 000 tonni vanapaberit, kartongi ja pappi aastas. Sellest kogusest kogutakse kokku kõigest 25 000 tonni. Eestis taaskasutatud vanapaberi hulk on mitmeid kordi madalam kui Lääne- ja Põhja-Euroopas. Eestis kogutud vanapaber läheb suuremas osas ekspordiks.[13]
Plasti taaskasutus
muudaPlasti taaskasutamisega on võimalik säästa 88% energiat võrreldes sellega, kui valmistada materjali algsest toormest. Ameerika Ühendriikides kasutatud ja kogutud plastpudelitest piisaks, et valmistada kett, mis ulatuks 4 korda ümber maakera.[11] Plastjäätmete taaskasutusel purustatakse ja granuleeritakse plast ning sellest toodetakse uusi plastesemeid, näiteks prügikaste, kilekotte, ehitusmaterjale ja muid pakendeid.[1] PET-pudeleid kogutakse muudest materjalidest eraldi, pudeleid sorditakse eraldi ka värvi järgi. Kogutud pudelitelt eemaldatakse võõrkehad, näiteks etiketid, siis pudelid purustatakse, nii et saadakse väikesed plasthelbed. Helvestatud plasti kasutatakse PET-kiudmaterjalide tootmisel. PVC-pudelitest saab toota pudeleid, torusid ja teisi ehitusmaterjale, kuid toiduainetööstuses pakendamiseks seda kasutada enam ei saa. Eestis kokku kogutud plastpudelid (karastusjookide PET-pudelid) pestakse puhtaks ja purustatakse ning saadud helvesmaterjal läheb müügiks teistesse riikidesse. Väike kogus taaskasutatud plastist kasutatakse ka Eestis pakendite valmistamiseks. Lisaks pudelitele kogutakse Eestis ümbertöötamise eesmärgil ka pakkekilet. Muid kilesid ei koguta, kuna saadud kogused oleksid liiga väikesed ja materjalid erinevad.[12]
Klaasi taaskasutamine
muudaKlaas on eriline ja ainulaadne materjal, seda saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks, ilma et materjali kvaliteet halveneks. Ümbertöötatud klaasi omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil.[14] Ühest 600-liitrisest konteinerist, mis kaaluks keskmiselt 110 kg, saadud klaastaarast on võimalik uuesti toota üle 200 uue klaaspudeli.[11] Sulatatud klaasijäätmetest on võimalik saada mitmeid tooteid, näiteks klaasist pudeleid ja purke, samuti kasutatakse ümbertöötatud sulamit ka klaasvilla tootmiseks ja ehitusmaterjalides.[1] Värvilise klaasi (pruun, roheline, valge) puhul eemaldatakse pudelitelt sildid ja magneti abil ka metallosad. Puhastatud klaasijäätmed purustatakse ning sinna lisatakse liiva ja lupja. Saadud segu sulatatakse spetsiaalses ahjus ning tekib sulaklaas. Sulam valatakse vormidesse ning seejärel tehakse sellest uusi klaasist esemeid.[12]
Energiakasutus
muudaJäätmete taaskasutus tähendab ka seda, et jäätmeid põletatakse energia saamise eesmärgil.[15] Jäätmete kasutamine energia saamiseks on põletuskõlbuliku pakendimaterjali põletamine energia tootmiseks. Pakendijäätmete põletamise käigus, kas eraldi või koos muude jäätmetega, eralduvat soojust kasutataksegi energia saamiseks.[1] Jäätmekütuse tootmisega ja kasutamisega väheneb prügilatesse ladestavate jäätmete hulk. Jäätmete põletamisest saadava kütuse kütteväärtus on kaks korda kõrgem võrreldes põlevkivist saadava energiaga.[16]
Kompost
muudaKompost sisaldab tavaliselt toidu- ja aiajäätmeid, samuti võib kompostida paberit, mida ei saa ümber töötada.[17] Õigusaktides on kompostimine liigitatud jäätmeliikide kaupa kaheks: söögi- ja toidujäätmete ning aia-, haljastus- ja pargijäätmete kompostimiseks.[18] Kompostimine aitab vähendada jäätmeteket ning komposti saab kasutada loodusliku väetisena aias.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Kalle Grents, AS Eesti Keskkonnateenused 2013, Jäätmete taaskasutamine – eeldused ja võimalused "uueks eluks"
- ↑ 2,0 2,1 2,2 The Economist, 7 . juuni 2007, The Truth about recycling
- ↑ 3,0 3,1 3,2 All recycling facts, 2013, History of recycling
- ↑ U.S. Energy information administration, Energy Kids, 2013, Recycling
- ↑ Benefits of recycling, 2013, Recycling benefits
- ↑ AS Kuusakoski, 2013, Taaskasutus on mõistlik
- ↑ Black Dog Publishing, "Recycle: a source book", ISBN 1904772366, London 2006
- ↑ Tallinna Tehnikaülikool, Mete et Manu, 2011, Näitus "Vanast uus: Taaskasutus"
- ↑ Benefits of Recycling, 2013, The History of Recycling
- ↑ AS Kuusakoski, 2013, Metallide taaskasutus
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 Ragn Sells, 2013, Põnevaid fakte taaskasutamisest
- ↑ 12,0 12,1 12,2 E-Õpe, 2013, Taaskasutus
- ↑ E-Õpe, 2013, Paberi- ja papijäätmetete taaskasutamine
- ↑ Isover, 2013, Klaasi taaskasutamine
- ↑ Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, 2013, Jäätmekütus
- ↑ Eesti Rahvusringhääling, 2013, Jäätmete taaskasutamine on kasvanud
- ↑ United States Envoronmental Protection Agency, 2013, Common Recyclable Materials
- ↑ Aed ja Kodu, Jüri Hion, 2009, Komposteerimine kodus säästab lillemulla arvelt raha
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Recycling |