Uus-Inglismaa

Uus-Inglismaa (inglise keeles New England) on ajalooline ja kultuuriline piirkond Ameerika Ühendriikide kirdenurgas. See koosneb tänapäeval USA Maine'i, New Hampshire'i, Vermonti, Massachusettsi, Rhode Islandi ja Connecticuti osariigist.

Uus-Inglismaa suurim linn on Boston Massachusettsi osariigis

Kirdes piirneb Uus-Inglismaa Kanada New Brunswicki provintsiga, loodes Kanada Québeci provintsiga, edelas USA New Yorgi osariigiga ja kagus Atlandi ookeaniga.

Loodus

Viimasel jääajal 18 tuhat aastat tagasi oli Uus-Inglismaa jääga kaetud. Seetõttu on Uus-Inglismaa pinnavormid jää kujundatud. Uus-Inglismaal on palju keskmise kõrgusega mägesid ning nende vahel palju väikseid järvi ja soid.

Uus-Inglismaale ulatub Apalatšide põhjaosa. New Hampshire'i osariigi kõrgeim tipp, Valgetes mägedes asuv 1918 m kõrgune Washingtoni mägi, on Apalatšide kõrguselt kolmas tipp; kõrgeim tipp Mitchelli mägi (2037 m) asub Põhja-Carolina osariigis. Vermont osariigi kõrgeim mägi Mount Mansfield (1339 m) ja Massachusettsi osariigi kõrgeim tipp Greylock (1063 m) asuvad Roheliste mägede mäeahelikus. Maine'i osariigi kõrgeim tipp on Sugarloaf (1291 m).

Uus-Inglismaa suurim ja pikim jõgi Connecticuti jõgi jagab Uus-Inglismaa põhjast lõunasse pooleks. See algab Maine'ist ja suubub Long Islandi väina. Jõgi on 655 km pikk. Uus-Inglismaa suurimad järved on Vermonti ja New Yorgi osariigi piiril asuv Champlain, Maine'i osariigis asuv Moosehead ja New Hampshire'i osariigis asuv Winnipesaukee.

Kliima

Uus-Inglismaal on niiske mandriline kliima. Põhja pool, Maine'i, New Hampshire'i ja Vermonti osariigis, on mõõdukad suved ja külmad talved. Lõuna pool, Connecticuti, Massachusettsi ja Rhode Islandi osariigis, on soojad suved ja külmad talved. Uus-Inglismaa madalaim temperatuur –45,6 °C registreeriti 30. detsembril 1933 Vermonti osariigis Bloomfieldis ja 2009 Maine'i osariigis Big Black Riveris.

Keskmine sademete hulk Uus-Inglismaal on keskmiselt 1000–1500 mm, Vermonti ja Maine'i põhjaosas pisut vähem, 500–1000 mm. Kõige rohkem sajab harilikult kevaditi. Lund sajab aastas sageli üle 2500 mm. Seetõttu on Vermonti ja New Hampshire'i mäed ja suusakuurordid talvel populaarsed turismisihtkohad.

Uus-Inglismaa on kaetud üldiselt heitlehiste metsadega. Sügis saabub Uus-Inglismaale tavaliselt varem kui teistesse USA piirkondadesse ning sel ajal muutuvad Uus-Inglismaa metsad väga värvikirevaks. Seegi meelitab kohale turiste.

12. aprillil 1934 registreeriti Washingtoni mäe observatooriumis kõigi aegade kiireim tuul 372 km/h. ^[1]

Ajalugu

Uus-Inglismaal rajati ühed esimesed inglise kolooniad USA-s Virginia (1607) järel. Erinevalt Virginia anglikaanidest kolonistidest olid Uus-Inglismaa kolonistid puritaanid.

Esimesena jõudsid eurooplastest Uus-Inglismaale 1620. aastal puritaanidest palverändurid Mayfloweri pardal. Nad lahkusid Inglismaal Plymouthist 6. septembril (vana kalendri järgi; uue kalendri järgi 16. septembril) 1620. Esimesena nägid nad maad 9. (19.) novembril Cape Codi poolsaare juures. Kuigi nad plaanisid seilata lõunasse, Virginiasse, olles sealsetelt kolonistidelt saanud loa sinna asula rajamiseks, pidid nad talvise mere tõttu sellest loobuma ning nad jäid ankrusse Cape Codist põhjas, tulles maale 11. (21.) novembril. Nad rajasid Plymouthi koloonia, mis on üks varasemaid eurooplaste kolooniaid tänapäeva USA maa-alal. Pärimuse järgi sai Plymouthi kolooniast alguse tänapäeval USA-s ja Kanadas tähistatav tänupüha.

Hiljem rajasid inglased veel New Hampshire'i provintsi (1623), Massachusettsi lahe (Massachusetts Bay) koloonia (1629; 1691 liideti Plymouthi kolooniaga) ja Connecticuti koloonia (1633). 1636. aastal ekskommunikeeriti teoloog Roger Williams Massachusettsi lahe kolooniast selle puritaanidest juhtide poolt, ning ta rajas Providence'i istanduse (1636), millest hiljem kasvas välja Rhode Island. Rhode Islandi ja Providence'i istanduses kuulutati Inglise kuninga Charles II 1663. aasta hartaga välja usuvabadus, mispeale asus sinna ümber palju tagakiusatud rühmi, näiteks kveekerid. Kuigi Rhode Islandi kolonistide suhted kohalike indiaanihõimudega olid suhteliselt rahulikud, siis teiste Uus-Inglismaa kolooniatega oldi tihti sõjajalal.

18. sajandil olid Uus-Inglismaa asumaad ühed aktiivseimad iseseisvuse taotlejad Briti impeeriumist. 19. sajandil mängis ta olulist rolli orjanduse kaotamise vastases liikumises ja oli ühtlasi esimene piirkond Ameerikas, kus toimus industrialiseerumine. Sealt pärinevad esimesed olulised Ameerika kirjanikud ja filosoofid. Uus-Inglismaal asub hulk mainekaid Ameerika Ühendriikide ülikoole ja sealt on alguse saanud ka tasuta üldhariduse andmine USA-s.

Uus-Inglismaalt pärineb USA vanim otsedemokraatia vorm – linnakoosolek. See pärineb juba 17. sajandist. Uus-Inglismaal on ka maavalitsused praktiliselt kaotatud – maakonnad eksisteerivad tihti vaid statistilistel eesmärkidel ja osariigi administratiivallüksusteks ongi asulad ise, näiteks Rhode Islandis kaotati maavalitsused juba 1846. aastal.

Rahvastik

Uus-Inglismaa elanikud on enamikus iiri (19,2%), itaalia (13,6%), prantsuse (13%) või inglise (11,9%) juurtega. Iiri juurtega elanikud on esikohal Massachusettsis (22,2%), itaalia juurtega elanikud Rhode Islandis (18,6%) ja Connecticutis (18,4%) ning prantsuse juurtega elanikud Kanada piiri äärsetes Maine'is (24%), New Hampshire'is (23,8%) ja Vermontis (21,9%).

Piirkond on üks USA jõukamaid, seal esineb ka riigi muude piirkondadega võrreldes kõige vähem kuritegevust, abielulahutusi ja teismeliste rasedust. New Hampshire'is puuduvad tulu- ja müügimaks.

Uus-Inglismaa valijad eelistavad hiljutistel valimistel üldiselt Demokraatliku parteid, viimane Vabariikliku partei kandidaat, kes võitis kogu Uus-Inglismaal oli Ronald Reagan 1984. aasta valimistel. Viimane Vabariikliku partei kandidaat, kes võitis mõnes Uus-Inglismaa osariigis, oli George W. Bush 2000. aasta valimistel. Donald Trump võitis 2016. aastal Maine'i teises kongressionaalringkonnas, kuid ei võitnud osariigis rahvahääletust. Regioon on USAs kõige liberaalsem, ning kõige vähem religioossem – Vermont (56,3%), Maine (51,1%), New Hampshire (49,2%) ja Massachusetts (46%) on riigi neli kõige ateistlikuimat osariiki, ka Rhode Island (41%) ja Connecticut (40,4%) on ebareligioossete osariikide esikümnes.^[2] Ka regiooni suurima linna Bostoni kõik linnapead alates 1930. aastast on olnud Demokraatliku partei liikmed. New Hampshire samas paistab silma oma libertaarse poliitika poolest, mistõttu osariigi valijad hääletavad Vabariikliku Partei poolt mõnikord suurema protsendiga – näiteks 2016. aasta valimistel võitis Hillary Clinton seal vaid napi 0,37% hääleenamusega.

Vaata ka

Viited

↑ "The Story of the World Record Wind". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2012. Vaadatud 15. märtsil 2010.
↑ Percentage Of Atheists In America By State

[1] "The Story of the World Record Wind". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2012. Vaadatud 15. märtsil 2010.

[2] Percentage Of Atheists In America By State

[1]

[2]