See artikkel räägib teadusliku uurimise meetodist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Vaatlus (täpsustus).

Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Lennuliikluse vaatlemine Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil

Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustesloodusteaduses ja teistes reaalteadustes.

Kitsamas mõttes mõeldakse teadusfilosoofias vaatluste all protsesside jälgimist niisugusel kujul, nagu nad eest leitakse. Nii mõistetud vaatlust eristatakse eksperimendist, mille puhul jälgitav protsess toimub katse korraldaja poolt olulisel määral kontrollitavates tingimustes.

Eelarvamustevaba vaatluse võimatus

muuda

Francis Bacon leidis, et teaduslikud vaatlused peavad olema täiesti eelarvamustevabad (vt Induktsioon).

Tegelikult aga pole vaatlusi võimalik teha ilma eelneva arusaamata vaadeldava loomusest. Vaatlus eeldab ka arusaama sellest, millistele asjadele või omadustele tuleb tähelepanu koondada. See arusaam võib olla teooria-eelne ja isegi teadvustamata.

Ka Baconi enda meetod eeldab andmete kogumisel suunatust teatud kindlat laadi vaatlusandmete otsimisele. Ka tabeli kasutamise juures Baconi meetodi puhul tehakse faktiliselt eeldus, et see, mille näiteid uuritakse, on loomulik liik. Teisest küljest, seda, mis tegelikult on loomulik liik, ei pruugi me ühe mõiste alla paigutada. Üldsegi ei saa sündmuste või asjade sarnasust täheldada ilma mingi eelduseta, sest iga kaks asja on milleski sarnased ja milleski mitte. Samuti ei saa ilma mingi eelduseta täheldada eri laadi sündmuste koosesinemist. Ei ole võimalik tähele panna kõike: teooria suunab meie tähelepanu.

Vaatlus ilma teooriateta, eeldusteta, "iidoliteta" on võimatu. Samuti nagu vaatlus ilma teadvuse, küllaldase intelligentsita on võimatu ja tähenduseta, sest pole konteksti, süsteemi, kuhu vaatluse tulemused paigutada. Vajalik on ka keele, semiootilise süsteemi olemasolu, et vaatlust kirjeldada. On tarvis ka teadvusega olendite kogukonda, kes siis vaatluse tulemusest teada saaksid ja seda mõistaksid. Vaja on inimest, inimühiskonda ja ajastu ajalooline taust, arengutase, tõekspidamised, eelarvamused mõjutavad seda, kuidas ühte ja sama fakti vaadeldakse, kuidas seda seletatakse. Kui kasutada Kuhni sõnu, siis võib öelda, et vaatleja saab vaadelda tegelikkust, reaalsust üksnes kehtiva teadusliku paradigma piirides.

Näited. Isaac Newton ei oleks Baconi meetodil suutnud avastada seost loodete, planeetide tiirlemise ja õuna kukkumise vahel. Ignaz Semmelweis ei oleks Baconi meetodil leidnud seost lapsevoodipalaviku ja laipade lahkamise vahel.

Seega vaatlus on ikka mõjutatud eelarvamustest. Kuid toetudes vaatlustele jääb ekslikele eelarvamustele, fiktsioonidele, üha vähem ruumi, need asenduvad tõepärasemate eelarvamustega. Inimajaloos toimunud maailmavaatelist pööret, mis seab vaatluse ja fakti tähtsamale kohale kui dogmaatilise eelarvamuse, mis peab vaatlust teisejärguliseks, vähem tähtsaks, on raske alahinnata. Suurem usk vaatluse ja katse faktidesse võrreldes üksnes teooriate, filosoofiliste või religioossete hinnangutega ei saanud valdavaks üleöö. Teaduslik maailmapilt muutus valdavaks järk-järgult. Vähetähtis polnud sealjuures ka tehnika areng, mis võimaldas korraldada üha täpsemaid, usaldusväärsemaid vaatlusi ja katseid.

Vaatluse näide

muuda

Kui asetada taim aknalauale, siis märkame, et lehed pöörduvad valguse poole.

Vaata ka

muuda
  NODES