Vennad Grimmid

Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda: Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863). Nad nimetasid end ise vendadeks Grimmideks koos välja antud kirjandusteoste autoritena. Nende ühisteoste hulka kuuluvad näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm). Vendi Grimme koos Karl Lachmanni ja Georg Friedrich Beneckega peetakse ka saksa keeleteaduse rajajaiks.

Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855

Päritolu

Perekond Grimm elas Hanaus. Nii vanavanaisa Friedrich Grimm vanem kui ka vanaisa Friedrich Grimm noorem olid kalvinistlikud vaimulikud. Vanemate Dorothea (sünd. Zimmer) ja Philipp Wilhelm Grimmi abielust sündis üheksa last, kellest kolm surid imikueas. Lisaks Jakobile ja Wilhelmile sai tuntuks noorem vend Ludwig Emil (maalikunstnikuna), sellal kui samuti muinasjutukogujast Ferdinand Philipp Grimm vajus unustusse. Nende lapsepõlv möödus Steinau an der Straßes, kus isa töötas ametnikuna.

Haridus

Et võimaldada vanimatele poegadele juristikarjääriks sobivat haridust, saatis ema nad 1798. aastal gümnaasiumiharidust omandama Kasselisse, kus poisid elasid tädi juures. Nende isa oli paar aastat varem surnud kopsupõletikku. Üliandekad poisid saavutasid ülikooliküpsuse gümnaasiumi kõrgemaid astmeid läbimata. 1802. ja 1804. aastal astusid vennad Marburgi ülikooli õigusteadust õppima. Üks nende õpetaja, Friedrich Carl von Savigny, lubas neil kasutada oma eraraamatukogu ning tutvustas neile romantismikirjanike ja minnesingerite teoseid. Jakob ja Wilhelm Grimmi mõjutas oluliselt ka Johann Friedrich Herder oma vaadetega rahvaluulele. Vennad aga ei arenenud romantikuteks, vaid olid realistid, kes nägid kauges minevikus tänapäevaste olude juuri. Nad uurisid saksakeelse kirjanduse ajaloolist arengut ning panid paika selle valdkonna teadusliku käsitluse alused.

1808. aastal suri Grimmide ema ja enamik pere lastest kolis Kasselisse. Pere vanimana pidi Jacob Grimm hakkama teisi ülal pidama, mis tänu kuninga eraraamatukoguhoidjana töötamisele ka õnnestus.

Looming

Alates 1806. aastast hakkasid vennad koguma muinasjutte ja muistendeid, mis on tänapäeval tuntud nende põhiteostena. Nad kogusid vanu, enamjaolt suuliselt edasi antud lugusid, mida nad seejärel rohkem või vähem töötlesid ja silusid. Üks nende olulisemaid allikaid olid hugenoti perest pärit muinasjutuvestja Dorothea Viehmann. Wilhelm Grimmi teeneks võib lugeda seda, et ta pani aluse muinasjutu-uurimisele teadusharuna, uurides kriitiliselt allikaid ja rahvajuttude arengut.

Muinasjutud

1812. aastal ilmus kogumiku "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") esimene ja 1815. aastal teine köide. 1819. aastal avaldati esimene köide põhjalikult ümber töötatuna. Lisati uusi muinasjutte, umbes veerand lugudest võeti välja ja allesjäänud töötati uuesti läbi, sageli selleks, et kõrvaldada siivutuna tunduvaid erootilisi vihjeid. Märkused mõlema köite lugude kohta avaldati 1822. aastal eraldi köitena. 1825. aastal järgnes "Kinder- und Hausmärcheni" väike väljaanne, mis aitas kaasa muinasjuttude populaarsuse kasvule. Jacob ja Wilhelm Grimm tellisid selle väljaande illustratsioonid oma vennalt Ludwig Emililt.

Uurijad on siiski väitnud, et vendade Grimmide muinaslood ei pärinenud lihtrahvalt, vaid Jacob ja Wilhelm Grimmil Kasseli korteris külas käinud peenemalt seltskonnalt, enamasti noortelt haritud naisterahvastelt, kusjuures paljud lood olid prantsuse päritolu. Kuid noorema venna Ferdinand Grimmi kaudu, kes rändas lugusid kogudes just maainimeste seas ringi, on kogumikku "Kinder- und Hausmärchen" jõudnud vähemalt kaks juttu.

Tänapäevaks on vendade Grimmide muinasjutte tõlgitud rohkem kui 170 keelde.

Vendade Grimmide tuntumaid muinasjutte

• "Lumivalgeke"
• "Tuhkatriinu"
• "Hans ja Grete"
• "Lumeeit"
• "Hunt ja seitse kitsetalle"
• "Bremeni linna moosekandid"
• "Jänes ja siil"
• "Punamütsike"
• "Rapuntsel"
• "Vahva rätsep"

Muistendid

1816. ja 1818. aastal ilmusid kaks köidet saksa muistendeid ("Deutsche Sagen"), mis ei saavutanud aga nii suurt populaarsust kui muinasjutud. Grimmid olid muinasjutte ja muistendeid kogunud ühepalju, kuid nende eristamine oli keeruline ja vennad polnud selles alati järjekindlad.

30. eluaastaks olid Jacob ja Wilhelm oma arvukate teoste ja kirjatükkide avaldamisega saavutanud väljapaistva positsiooni. Wilhelm Grimm asus vahepeal tööle sama raamatukogu sekretärina, kus töötas raamatukoguhoidjana Jacob Grimm, nii et nad said kohapeal tegelda ka oma uurimistööga, mille eest said 1819. aastal Marburgi ülikooli audoktoriks.

Pärast oma suursoosija, Hesseni kuurvürstinna Wilhelmine Karoline surma 1820. aastal ja kuurvürsti surma 1821. aastal olid Grimmid sunnitud kolima koos õe Lottega odavamasse korterisse. Pärast Lotte abiellumist kolisid vennad veel korduvalt.

Saksa keele grammatika

Loomingulisse Kasseli aega jääb ka Jacob Grimmi töö saksa keele grammatika "Deutsche Grammatik" kallal. Tegu polnud aga kaasaegse keele ülesehituse kuiva kirjeldusega, vaid raamat käsitles kõiki germaani keeli, nende seoseid ja ajaloolist arengut. Esimene köide käsitles fleksiooni, teine sõnamoodustust. Kaks köidet ilmusid jaokaupa ajavahemikul 1818–1826. Selles teedrajavas teoses jälgis Jacob Grimm esimesena indogermaani keelte arengut ja häälikumuutuste seaduspärasid, 1822 sõnastas ta Grimmi seaduse (esimene häälikunihe). Oma tööga pani ta aluse kaasaegsele etümoloogiale. 1837. aastaks, kui vennad olid koos Wilhelmi abikaasaga kolinud Göttingeni, ilmus veel kaks saksa keele grammatika köidet.

Saksa keele sõnaraamat

Poliitilistel põhjustel 1837. aasta lõpus Göttingenist välja saadetud Grimmid siirdusid 1838. aastal taas Kasselisse eksiili, kus alustati koos saksa sõnaraamatu "Deutsches Wörterbuch" kirjutamist ja jõuti F-täheni. Selles teoses seisis iga sõnaartikli keskpunktis sõna tähenduse ajalugu, ja ajaloolised kasutusviisid. Sõnaraamatu koostamisel kasutati palju ka sõprade teadlastest kolleegide abi. "Deutsches Wörterbuchi" 1. köide ilmus 1854. aastal. Pärast Grimmide surma jätkati sõnaraamatu väljaandmist. Sõnaraamatu viimane köide ilmus alles 1961. aastal, 1971. aastal anti välja lisaköide allikaloendiga. Kokku 33 raamatut (16 köidet, igaüks jagunes kaheks raamatuks ja lisaköide).

1841. aastal kutsus Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV vennad Berliini. Paarkümmend viimast eluaastat elasid Jacob ja Wilhelm Grimm Berliinis, olid majanduslikult kindlustatud ja tegid teadustööd. Wilhelm Grimm suri 1859. aastal ja Jacob Grimm 1863. aastal ning nad on maetud Berliini.

1992. aastal kujutati vendi Saksa 1000-margase rahatähe esiküljel, kupüüri tagaküljel oli kujutatud "Deutsches Wörterbuch".

Teosed

• "Kinder- und Hausmärchen", 1. trükk 2 köidet: 1812, 1815
• "Deutsche Sagen" 2 köidet 1816, 1818, 2. trükk 1865, 3. trükk 1891, 4. trükk 1905, uustrükk 1986
• "Irische Elfenmärchen", Leipzig, 1826
• "Deutsche Mythologie" 1835
• "Grimms Märchen", täielik väljaanne, kd 1 ja 2. Välja andnud ja järelsõna Carl Helbling, Manesse Verlag, Zürich 1946
• "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm), 1. kd 1854, 33. kd 1960, uustrükk München, 1984 dtv Verlag
• "Kinder- und Hausmärchen, gesammelt durch die Brüder Grimm". Välja andnud Robert Riemann, Otto Ubbelohde 446 illustratsiooni. Juubeliväljaanne 3 köites, 1907–1909

Teoseid eesti keeles

• Vennad Grimm. "Lumivalguke: muinasjutt", tõlkinud W. F. Eichhorn, Tallinn 1877
• Vennad Grimm. "Tudulinna moosekandid", H. Laakmann, Tartu, 189?
• "Laste ja kodu Muinasjutud. Kokkukogunud Vennad Grimm", eesti keelde toimetanud Hans Oras, J. ja A. Paalmann, Tallinn 1910
• Vennad Grimm. "Muinasjutte", tõlkinud L. Matto, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1937
• Jacob Grimm, Wilhelm Grimm. "Muinasjutte", tõlkinud Laine Ronk ja Silvia Tui, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960
• Vennad Grimm. "Lumeeit", tõlkinud Laine Ronk, Eesti Raamat, Tallinn 1972
• Jakob ja Wilhelm Grimm. "Muinasjutte", tõlkinud Silvi Kadari, Laine Ronk, Eesti Raamat, Tallinn 1981
• "Vendade Grimmide muinasjutud", tõlkinud Merlin Laansoo, Kakaduu, Tallinn 2014
• "Vanad kaunid muinasjutud", tõlkinud Eve Sooneste, Koolibri, Tallinn 2019

Vaata ka

• Wilhelm Grimm
• Jacob Grimm

Välislingid

• Saksa keele sõnaraamat "Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet".
• Laste- ja kodumuinasjutud Wikisource: Kinder- und Hausmärchen – Quellen und Volltexte.