Vilniuse piirkond
Vilniuse piirkond (leedu Vilniaus kraštas) oli kahe maailmasõja vahel de facto Poolale kuulunud territoorium praegusel Leedu-Valgevene piirialal, millele pretendeeris Leedu.
Piirkonna maksimaalne ulatus määrati Moskvas 12. juulil 1920 sõlmitud Leedu-Vene rahulepinguga. Hiljem on selle lõunaosas kehtestatud mitmeid Poola-Leedu demarkatsioonijooni ning piirkonda on okupeerinud nii Poola kui ka Vene väed (Nõukogude-Poola sõja käigus).
Oktoobris 1920 moodustati Vilniuse lähikonnas Poolale orienteeritud Kesk-Leedu riik, mis 1922 liideti Poolaga.
Vilniuse piirkonna kuulumist Poolale oli Leedu sõja ähvardusel sunnitud tunnistama 1938. aastal.
Pärast Poola idaosade okupeerimist 1939 andis Nõukogude Liit osa Vilniuse piirkonnast (6909 km² 490 000 elanikuga) Leedule. Pärast Leedu liitmist NSV Liiduga anti 1940 veel 2637 km² endise Vilniuse piirkonna alast Valgevene NSV koosseisust Leedu NSV-le. Suurem osa Vilniuse piirkonna aladest jäi Valgevene NSV-le.