Vjatšeslav Molotov

Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940). Ta oli üks Stalini lähedasemaid abilisi juba enne tolle täielikku võimuhaaramist.

Vjatšeslav Molotov

Vjatšeslav Molotov (1945)
Sünniaeg	9. märts 1890
Sünnikoht	Vjatka kubermang, Venemaa keisririik
Surmaaeg	8. november 1986
Erakond	VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP
Amet	Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär NSV Liidu RKN esimees NSV Liidu välisminister

Noorpõlv

Vjatšeslav Molotov astus 1906. aastal VSDT(b)P-sse, 1911. aastal lõpetas eksternina Kaasani 1. reaalkooli, aastail 1911–1916 õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis.

Revolutsioonid

1917. aastal oli Petrogradi Nõukogu Täitevkomitee liige, Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee liige.

Karjäär NSV Liidus

Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. Aktiivne osaline massirepressioonides; sageli tegi nõukogude juhtide poolt allkirjastamisele kuulunud represseeritavate nimekirjades kavandatud vabadusekaotuse korral märkuse "asendada mahalaskmisega".

Tegevus kollektiviseerimisel ja süü Ukraina holodomor'is

Vjatšeslav Molotov oli ÜK(b)P erakorraline volinik Ukrainas 1931. aasta detsembris ja 1932. aasta oktoobris korraldatud viljavarumisaktsioonis, kus rakendati vilja sundkogumist ja rekvireerimist ning tekitati nõnda 1932.–1933. aasta näljahäda (vt Holodomor).

Ametikohad NSV Liidu riigiaparaadis

• Aastail 1926–1957 oli Vjatšeslav Molotov ÜK(b)P Keskkomitee ja NLKP Keskkomitee Poliitbüroo (NLKP Keskkomitee Presiidiumi) liige.
• Aastail 1930–1941 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees ja NSV Liidu Töö- ja Kaitsenõukogu esimees.
• Aastail 1941–1942 ja 1946–1953 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja.
• Aastail 1941–1945 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee esimehe asetäitja.
• Aastail 1942–1946 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe 1. asetäitja.
• Aastail 1939–1949 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Välisasjade rahvakomissariaadi rahvakomissar, kellena sõlmis Saksamaaga ka nn Molotovi-Ribbentropi pakti.
• Aastail 1953–1956 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu välisminister.
• Aastail 1956–1957 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Riigikontrolli Ministeeriumi minister.

Välisminister

Asus tööle NSV Liidu välisasjade rahvakomissarina (välisministrina) 3. mail 1939, asendades juudi rahvusest Maksim Litvinovi. Stalini käik oli ilmselt mõeldud võimaluse loomiseks Saksamaaga suhete parandamiseks, nii tajuti seda ka Saksamaal. Molotov vallandas kohe ministeeriumis repressioonid Litvinovi lähimate kaastöötajate vastu. Molotov teatas oma alluvatele: "Me teeme siin igaveseks lõpu sellele sünagoogile"..

1953. aasta ja Jossif Stalini surm

Enne Stalini surma sattus ta ebasoosingusse ning nii oli tolle ootamatu surm talle suureks kergenduseks. Järgnenud võimuvõitluses kaotas ta aga Nikita Hruštšovile ja Georgi Malenkovile ning pidi poliitilisest elust tagasi tõmbuma.

Võimukaotus

Aastal 1957. arvati Vjatšeslav Molotov välja Poliitbüroost ja Keskkomiteest, kuhu ta oli kuulunud aastast 1920, kui sai Keskkomitee kandidaadiks ja 1921 Keskkomitee liikmeks (37 aastat), ning lähetati saadikuks Mongooliasse.

Aastal 1960. määrati ta NSV Liidu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde. Siis tundus see osalise rehabiliteerimisena. Aga pärast NLKP 22. kongressi 1961. aastal tagandati ta kõikidest oma ametitest ning heideti välja ka parteist. Lõplikult sunniti ta pensionile minema 1962. aastal, kui Hruštšov oli stalinismi täielikult hukka mõistnud.

Molotov rehabiliteeriti osaliselt Leonid Brežnevi valitsemisaastail ning 1984. aastal lubati tal taas liituda NLKP-ga. Jäi surmani truuks oma varasematele poliitilistele veendumustele, pidas Hruštšovi kommunismiidee vaenlaseks, ainsaks lootuseks pidas Mao Zedongi Hiinat (tolle võimu ajal).

Molotov elas väga kõrge eani, ta suri 96-aastaselt. Ta on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Perekond

V. Molotovi lapselaps Vjatšeslav Aleksejevitš Nikonov on politoloog ja Putini-meelne poliitik.

Tunnustus

• Sotsialistliku töö kangelane (30. septembril 1943 teenete eest sõjaaegse tankitööstuse arendamisel)
• Lenini orden (8. märts 1940; 1943, 1945, 1950)
• valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia auliikmeks (1946)

Vaata ka

• "Niet Molotoff", Soome sõjalaul

Kirjandus

• Feliks Tšujev, "Kõnelusi Molotoviga" – Rahva Hääl 19.–27. jaanuar 1991, nr 15–22
• Leonid Mletšin, "Välisministrid". Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, Tallinn 2004, lk. 150–218 ja 252–296
• Boriss Sokolov, "Vjatšeslav Molotov. Juhi vari". Tõlkinud Rein Kärner. Olion, Tallinn 2007

Eelnev Aleksei Rõkov	NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1930–1941	Järgnev Jossif Stalin
Eelnev Maksim Litvinov	NSV Liidu välisasjade rahvakomissar, NSV Liidu välisminister 1939–1949	Järgnev Andrei Võšinski
Eelnev Andrei Võšinski	NSV Liidu välisministrite loend 1953–1956	Järgnev Dmitri Šepilov