Vulcan Centaur on United Launch Alliance'i (ULA) välja töötatud kaheastmeline suure kandevõimega kanderakett.[1]

Vulcan Centaur
Vulcan Centaur enne esmalendu
Tootja United Launch Alliance
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid
Suurus
Pikkus 61,6 m
Läbimõõt 5,4 m
Mass 546 700 kg
Astmeid 2
Kasulik last
Sihtkoht Maa-lähedane orbiit
Kandevõime 27 200 kg
Sihtkoht Geostatsionaarne orbiit
Kandevõime 7000 kg
Sihtkoht Kuu
Kandevõime 12 100 kg
Stardiajalugu
Hetkeseis kasutuses
Stardikohad Cape Canaverali stardikompleks 41
Vandenbergi stardikompleks 3
Raketistarte 1
Edukaid starte 1
Esimene aste
Läbimõõt 5,4 m
Mootor(id) 2 × BE-4
Tõukejõud 212 kN
Kogutõukejõud 4900 kN
Kütus metaan / hapnik
Teine aste – Centaur V
Läbimõõt 5,4 m
Mootor(id) 2 × RL-10
Eriimpulss 453,8 s
Kütus vesinik / hapnik

See on projekteeritud täitma Ameerika Ühendriikide valitsuse National Security Space Launch (NSSL) programmi nõudeid. Antud programmi raames kasutavad kanderakette USA kosmosevägi ja luureagentuurid riikliku julgeolekuga seotud satelliitide kosmosesse saatmiseks. Vulcan Centaur asendab mõlemad ULA olemasolevad suure kandevõimega raketid Atlas V ja Delta IV Heavy.

Vulcani raketi väljatöötamist alustati 2014. aastal, vastuseks kasvavale konkurentsile SpaceX-iga ja soovile järk-järgult loobuda Atlas V-s kasutatavatest Vene rakettmootoritest RD-180. Algselt plaaniti esmalend sooritada 2020. aastal, kuid start hilines BE-4 mootori ja uue Centauri ülemise astme väljatöötamisel tekkinud probleemide tõttu. Vulcan Centaur startis esimest korda 8. jaanuaril 2024, viies edukalt kosmosesse Astrobotic Technology Kuu maanduri Peregrine.[2]

Viited

muuda
  1. "After its impressive first flight, here's what's next for the Vulcan rocket". Ars Technica. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  2. "ULA's Vulcan rocket launches private US moon lander, 1st since Apollo, and human remains in debut flight". Space.com. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  NODES